Ühis­sõidu­kitele lootes on elu maal kee­ru­line

, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna Vihula vallas asuvat Kiva küla bussiliinid ei läbi, siis sõltuvad juhiloata Jaana Tisleri käigud linna ja poodi täielikult abikaasa elukorraldusest ja sõiduvajadusest.
Kuna Vihula vallas asuvat Kiva küla bussiliinid ei läbi, siis sõltuvad juhiloata Jaana Tisleri käigud linna ja poodi täielikult abikaasa elukorraldusest ja sõiduvajadusest. Foto: Meelis Meilbaum

Riigikontrolli hiljuti avaldatud aruanne tõi teiste Eesti paikade seas välja mitu kohta ja  piirkonda kaheksas Lääne-Virumaa vallas, kust ei ole võimalik või on seotud raskustega käia ühissõidukitega perearsti juures.



Kui ei saa liinibussi või rongiga arsti juurde, siis on ju ka teiste vajalike sõitude tegemine ühissõidukitega raskendatud või võimatu. Vihula vallas sealsete elanikega rääkides selgus, et neil, kel autot ei ole, on üsna keeruline vajalikke linnaskäike hõreda ja valdavalt ebasobiva bussigraafiku järgi seada. Mõnda küla ei läbi bussid üldse.

Kiva külas elav Jaana Tisler tunnistas, et bussiliikluse puudumine nende külas on talle probleemiks.  Kuna tal endal juhiluba ei ole, siis sõltub tema arsti juurde, poodi ja linna pääsemine täielikult abikaasa sõitude ja oma plaanide ühildamisest.

“Kui mees läheb hommikul Kundasse tööle, siis lähen temaga kaasa. Kundast sõidan edasi Rakverre,”selgitas ta. Lapsed lähevad tema sõnutsi esmaspäeva hommikul kooli ja tulevad alles reedel tagasi, veetes vahepealsed ööd kooli internaadis.

Lähim bussipeatus asub nelja kilomeetri kaugusel Essus, lähim lasteaed aga Haljalas. Jaana Tisleri sõnade kohaselt on tema sõbranna käinud jala naaberkülast Kandlest Haljalas poes. See on paras ettevõtmine, sest Kandle ja Haljala vahe on kümmekond kilomeetrit.

Sealsamas lähedal elava pensionäri Aare Kulbachi sõnul nemad abikaasaga bussiliiklusest puudust ei tunne, sest saavad kõik sõidud oma autoga tehtud. Peamiselt käiakse Haljalas, aga vähemasti kord nädalas võtab vanapaar ette ka sõidu Rakverre, sest Aare Kulbachi hinnangul koertele nii head konti kui Rakverest mujalt naljalt ei saa. Bussist tunnevad nad puudust vaid neil harvadel juhtudel, kui auto on katki või parasjagu käsil auto väljavahetamine teise vastu.
“Siis tuleb jala venida või jalgrattaga sõita,” lausus Aare Kulbach.

Samas on bussid, mis praegu teeremondi tõttu ümbersõidul hommikuti ajutiselt Kiva küla läbivad, nii Tisleri kui Kulbachi teada üsnagi inimtühjad. Ilmselt seetõttu, et harva ja ebasobiva bussiliikluse pärast on lähikonna elanikud leidnud alternatiivsed liiklemisvõimalused.

“Pean kahjuks nõustuma riigikontrolli analüüsiga. Püüame teha perearstidega igakülgset koostööd paremate lahenduste leidmiseks. Meie valla inimesed kasutavad peamiselt nelja perearsti teenuseid -Võsu, Kunda, Kadrina ja ka Loksa. Samas olen kindel, et antud probleem vajab lahendust riiklikul tasandil,” rääkis Vihula abivallavanem Urmas Osila.

Maavanem Einar Vallbaum ütles, et probleemist ollakse teadlikud.

“Samas ei ole nimetatud küladest tehtud taotlusi ühistranspordi ümberkorraldamiseks, kuid ka riigi dotatsioon avalikele liinidele on teatud summas, mida sel aastal riik suurendada ei plaani. Seega võib uue liini käimapanek tähendada mõne teise liini sulgemist. Ei saa mainimata jätta, et riigikontrolli aruanne külade ja tõmbekeskuste osas võib osaliselt minna reaalsest elust lahku, sest paberi peal on analüüsitud näiteks Karepa bussiühendust vallakeskuse Võsuga, kuigi tegelikkuses on inimesed käinud aastaid perearsti juures Kundas, kuhu on ühistranspordiliiklus olemas. Üks murekoht on minu hinnangul omavalitsuste vähene omavaheline koostöö. Praegu on siiski VIROL teostamas projekti sotsiaaltranspordi kasutamise võimaluste loomiseks, mis loodetavasti probleemi leevendab,” selgitas Vallbaum.

Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi sõnul ei ole riigikontroll lisanud oma tabelisse märkusi, mis mõningatel juhtudel oleks olukorda selgitanud. Mati Jõgi ja sotsiaalvaldkonna nõunik Helbe Jaanimägi leidsid tabelit üle vaadates, et liinibussid ei käi läbi Neeruti küla (Kadrina vald), Põdrangu, Järvajõe, Naistevälja, Piisupi, Võhmetu, Lemmküla (Tamsalu vald), Metsavälja (Viru-Nigula vald), Obja, Tammiku (Vinni vald) ja Kiva (Vihula vald). Tegelikult on maakonnas palju rohkem külasid, mida liinibussid ei läbi. Nimetatud külad on Jõgi sõnul oma asukohalt vallakeskuse suhtes, avaliku liini bussipeatuste ja oma suuruse poolest erinevad, mistõttu neid ei saa vaadelda probleemi ühise lahendamise kontekstis. Ta tõi välja, et küsitlus on lähtunud paljuski konkreetse küla sidemest vallakeskusega. Samas on mõnedel piirkondadel territoriaalses ja ka transpordiühenduse mõttes palju tihedamad sidemed hoopis muu keskusega, kus reeglina ka muid teenuseid tarbitakse, näiteks Piibe kant ning Koeru, Karepa ja Kunda.

Reeglina kulgevad maakonna bussiliinid mitme omavalitsuse territooriumil, inimeste transport ühe valla piires on antud valla korraldada. Lääne-Viru Omavalitsuste Liit tegeleb Jõgi sõnul ühelt poolt üheksa Lääne-Viru omavalitsuse projektiga sotsiaaltranspordi tõhusamaks kasutamiseks, sealhulgas perearsti juures käimiseks nendel, kellel endal on see võimekus piiratud, või siis piirkondades, kus majandusliku kasulikkuse mõttes pole avalikke liine mõistlik käivitada, ja teisalt küsimusega, kas on võimalik teatud osas ühildada valdade sotsiaaltransporti ja avalikku liinivedu.

Maavalitsus on Jõgi väitel operatiivselt reageerinud nii inimeste kui ka omavalitsuste soovidele korraldada ümber ühistransport. Näiteks käesoleva aasta veebruarist avas maavalitsus koostöös Tapa vallavalitsuse ja Järva ühistranspordikeskusega liinipikenduse, mis hakkas läbima sinnamaani bussiliikluseta Karkuse kanti. See tähendab ühel korral nädalas neljapäeviti ühendust Tapa linnaga.

“Veebruarist kuni siiamaani on seda bussi kasutanud alla kümne inimese, mis tõstatab küsimuse riiklike vahendite efektiivsest kasutusest,” nentis Jõgi.

Üks hõreda liiklusega valdadest on Kadrina.

“Nimetatud piirkonnad on tõesti vaid osaliselt kaetud avaliku transpordiga. Salda-Pariisi maakonna bussiliiniga nr 46 ja Tapa-Vohnja-Kadrina bussiliiniga nr 9. Koolipäevadel on kõik piirkonnad kaetud õpilasliinidega. Kadrina vallal on kaks bussi, mis toimetavad abivajajad tellimisel Kadrinasse, Rakveresse, Tallinnasse või Tartusse,” rääkis Kadrina vallavanem Aivar Lankei.

Vallavalitus on Lankei sõnul loonud külaelanike teenindamiseks oma bussiliine, näiteks Läsnale sõidab buss üks-kaks korda kuus, ning Kadrina tervisekeskuse perearstidel on juhiga auto, mistõttu päeva jooksul jõutakse kõigi abivajajateni, ja Kadrina vallal on leping Kadrina päevakeskusega  sotsiaalteenuste, sealhulgas transporditeenuse korraldamiseks.

“Peale selle oleme kasutanud ühekordseid lepinguid külavanemate ja tugiisikutega niisuguste teenuste korraldamiseks. Meil on loomulikult olemas ka sotsiaalkorterid, kus ajutiselt - või alaliselt - saavad abivajajad elada. Lõpuks on meil olemas ka oma hooldekodu Undlas. Ma ei ütle, et paremini ei saa, samas …” tõdes Kadrina vallavanem Aivar Lankei, jättes lause lõpetamata.

Vinni vallavanema Toomas Väinaste sõnul pole bussiliiklus nende vallas arsti juurde sõitmisel probleemiks olnud. Valla sotsiaal­töötjatel on autod, vallas liigub invabuss ja alternatiiviks on ka koolibuss, vallavanemal on samuti auto. Alati on leitud võimalus, sest vahemaad ei ole Väinaste sõnul suured.

“Talvel oli probleeme, kui tuiskas, aga muul ajal ei tohiks olla,” ütles Väinaste. Tegemist võib olla ka sellega, et kõigis nimetatud külades ei pruugigi püsielanikke olla. Väinaste tõi näiteks Lemmküla, kuhu on registreeritud ainult üks inimene, kes püsivalt seal ka ei ela.

Tamsalu vallavanema Toomas Uudebergi sõnul on neil perearstikeskusel auto koduvisiitide tegemiseks ja sotsiaalosakonnal sõiduk, millega saab abivajajaid perearstide või eriarstide juurde sõidutada, kui selleks peaks tarvidus tekkima.

“Elu maal pakub suuremat privaatsust, millele vastukaaluks tuleb arvestada asjaoluga, et ühistransporti ei saa kõikjal ja igal ajal kasutada,” tõi ta välja dilemma.

Uudebergi sõnul on mõningates piirkondades võimalikud ka kombineeritud lahendused. Näiteks Põdrangul ja veel mõnes kohas saab kasutada koolibussi.

Lääne-Viru maavalitsus koostöös Geomedia OÜga on Mati Jõgi sõnul tegelenud maakonna sotsiaalse infrastruktuuri teemaplaneeringuga, käsitledes kuut probleemsemat sotsiaalset teenust, millest üks on ka ühistransporditeenus, ja koostades tegevuskava eelnõu selleks, et leida paremaid viise olukorra parendamiseks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles