Mitmed kohalikud omavalitsused lülitavad suviseks ajaks tänavavalgustuse osaliselt välja. Enamasti tehakse seda kahel põhjusel: laternate säramine suveööl pole mõttekas ning lampide kustutamine võimaldab pisut kokkuhoidu.
Tänavavalgustus lükatakse valgeteks suveöödeks välja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laekvere vallas lülitati tänavu valgustus nii alevikus kui külades välja juba märtsi lõpus, suveajale üleminekul. Põhjuseks valla raske majanduslik seis. Päris pimedusse vald siiski ei mattunud, ühiskondlikud hooned, nagu koolimajad ja spordihoone, jäid valgustatuks.
Kadrina vallavanema Aivar Lankei sõnul lülitati Kadrina kõrvaltänavatel ja valla piirkondades, kus omavalitsus tänavavalgustusega tegeleb, tuled välja 10. mail ning taas läheb valgeks neil tänavatel 19. augustil.
Lankei kinnitusel ei ole tegemist kokkuhoiuga, vaid on pigem mõistlik, sest valgustust oleks suvel vaja vaid kella ühest poole neljani öösel, kuid sel ajal keegi ei liigu.
Rakke vallaski on valgustus olnud paar nädalat välja lülitatud
ja uuesti pannakse tuled põlema augusti lõpus või septembri alguses. Erandiks on keskväljaku valgustus, mis süttibki automaatselt pimedal ajal.
Rakvere valla külad on valgustuseta mai algusest kuni augusti keskpaigani.
Kunda linnas vähendatakse valgustust väiksematel tänavatel, põhitänavatel lülitatakse välja üks faas, seega möödunud suvega võrreldes mingeid muudatusi ei ole.
“Rahaline kokkuhoid pole suur, ilmselt alla 1000 euro,” märkis linnapea Allar Aron, kelle hinnangul tulede põletamine aasta valgeimal ajal oleks raiskamine.
Niisamuti on Väike-Maarja vallas maist pea augusti lõpuni tänavate valgustamine piiratud, põlema jäävad vaid aleviku keskväljaku ja Pika tänava valgustid. Vallavanem Indrek Kesküla sõnul kulub kalendriaastas valgustusele ligikaudu 24 000 eurot, kuid elektri hind tõenäoliselt tõuseb ning tänavu valgustusele kuluvat summat veel ei oska öelda. “Suvisel ajal väljalülitamine annab tänavavalgustuselt kokkuhoidu umbes 5000 eurot, selline summa on eelarve pingelisuse juures oluline.”
Kesküla kahtles, kas kokkuhoid tänavakuritegevust soodustab, kuid nentis, et mõju elanikkonna üldisele turvatundele siiski on. “Tegelikult soovime kõik alati parimat, kuid nagu igas perekonnas, tuleb ka vallas arvestada rahaliste võimaluste ehk laekuvate tuludega,” ütles ta.
Teist aastat järjest rakendatakse valgustite väljalülitamist Rägavere vallas Ulvis ja Viru-Kabalas.
“Üks pahane vallakodanik helistas ja ennustas suurte röövide algust, aga ütleksin, et vargused ja pimedusega seotud kuriteod ei ole suurenenud, küll oli kokkuhoid möödunud aastal märgatav,” selgitas vallavanem Mati Ulm. Tema sõnul on vallas kasutusel palju nõukogudeaegseid lampe, mis võtavad väga palju voolu.
Vinni vallas kustutati kõik lambid juba mõnda aega tagasi. Valgustus ei põle ka Piira-Pajusti kergliiklusteel. Vallavanem Toomas Väinaste ütles, et kuna pimedaks läheb kella 23 ajal ja nii hilja kergliiklusteed enam ei kasutata, pole vaja ka valgustust.
Tapa vallas lülitatakse tänavavalgustus välja kokkuhoiu eesmärgil juuni alguses peaaegu kogu valla territooriumil, välja arvatud Tapa kesklinn. Augustikuu pimedamate ööde saabudes pannakse lambid taas põlema.
Ka Haljala vallavalitsus otsustas kuni augusti keskpaigani tänavavalgustuseta läbi ajada. Valgustatuks jääb aga kihelkonna sümboliks olev kirikutorn, sest on juubeliaasta. Vallavanem Leo Aadeli andmeil on prognoositav kokkuhoid suvisest pimendamisest umbes 3000 eurot.
Et valgustusele kuluv raha sõltub palju ka lampidest ja nende säästlikkusest, siis osa omavalitsusi pimendamisest märkimisväärset kokkuhoidu ei saa.
Nii näiteks töötavad tänavavalgustid Sõmeru vallas, Tamsalus ning Rakvere linnas ka suvel.
“Nii kaua, kui mina olen Sõmeru vallavanem olnud, ei ole ma kunagi rakendanud pimendamise varianti,” ütles Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev.
“Eks igaüks rehkendab ise oma raha, aga mina väidan, et valgustite väljalülitamise või harvema lambisammu järel valgustite väljalülitamise efekt on väike. Ohvriks tuuakse inimeste turvalisus ja heaolu,” rääkis Vassiljev, lisades, et jõudumööda on vallas nõukogudeaegsed valgustid peaaegu täies ulatuses säästlikumate vastu välja vahetatud.
Aastaid tagasi kustutati suvel tuled ka Tamsalus, kuid seda enam ei praktiseerita, sest Tamsalu Kommunaali juhataja Vello Sanderi selgitusel see erilist kokkuhoidu ei anna. “Tuled põlevad suvel vaid mõne tunni võrreldes talve 14-15 tunniga, kuid kui on vaja ikka raha säästa, siis võib sellest vähesestki abi olla,” arvas Sander.
Tänavavalgustust ei vähendata suveperioodil ka Rakvere linnas.
“Oleme leidnud, et korralik tänavavalgustus on oluline inimeste turvalisuse tagamisel,” lausus abilinnapea Ain Suurkaev, mainides, et väike erand pimeda ajaga võrreldes siiski on – kui mõni pirn juhtub läbi põlema, siis seda vahetama kohe ei kiirustata.