Virumaa suvise kaubanduselu muudavad mitmekesisemaks arvukad laadad, mis annavad tööd ja leiba ka kohalikele ettevõtjatele, virgutades nõnda maamajandust.
Laadad elavdavad kaubandust ja väikeettevõtlust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa üheks populaarsemaks laadaks on traditsiooniliselt jaanilaupäeval peetav Avinurme tünnilaat, mis tänavu toimub juba kaheteistkümnendat korda.
Aastatega on üritus muutunud sedavõrd populaarseks, et laata külastab koguni üle kümne tuhande inimese.
Avinurme väikeettevõtja Ülle Tooming kinnitas, et populaarne tünnilaat on kohalike ettevõtjate ja käsitöömeistrite seas oodatud üritus. “Laadapäevaks valmistuvad kohalikud puutöömeistrid pikki kuid, meisterdavad rikkalikus valikus laadakaubaks minevaid puunõusid, laastukorve, täispuitmööblit ja muud käsitööd,” kõneles Tooming. Ettevõtlik naine on tegev kohalikus elulaadikeskuses, kus tegeletakse puutööoskuste säilitamise ja puidukäsitöö kui kultuuripärandi arendamisega, samuti toodetele müügivõimaluste loomisega, mille üks väljund ongi Avinurme tünnilaat.
“Keskus koondab piirkonna külade käsitöömeistreid ja oma toodangu müügist huvitatud ettevõtjaid,” selgitas Ülle Tooming. Ja lisas, et osa elulaadikeskuse talvistest ettevõtmistest on eeltöö suviseks suurlaadaks ning järjest elujõulisemaks muutuv tünnilaada tava on andnud Avinurme käsitöömeistritele uue hingamise.
“Avinurme tünnilaat on ammu ületanud Virumaa piirid ja pakub käsitöömeistritele üle Eesti, aga samuti talunikele võimalust müüa oma toodangut,” rääkis Ülle Tooming.
Võsu kaubanduselu elavdab suvel igaaastane jaanilaat, mis toimub 23. juunil. Vihula valla abivallavanema Urmas Osila sõnul kaubeldakse Võsu laadal käsitööesemetega, eestimaise omatoodangu, talukauba ja aiakaubaga ning ka kohalike kalurite mereandidega.
“Soovime, et Võsu jaanilaat toimuks vanade heade laadatraditsioonide vaimus. Ja valla väikeettevõtjatele ning käsitöömeistritele on see laat sobiv võimalus oma toodangut turustada,” kõneles Osila. Tema hinnangul on üheksakümmend protsenti kaupmeestest pärit Vihula vallast. Ning et jaanipäevaks on alanud turismihooaeg, siis saavad ka Võsul viibivad suvitajad osta kohalikku kaupa.
Pärast ligi seitsmekümneaastast pausi taastati 2009. aasta sügisel Uudeküla laada tava ja praegu koguvad 106 elanikuga küla kiigeplatsil mais ja augustis korraldatavad laadad järjest enam populaarsust.
Laadapidamise kombe taaselustaja Katrin Uudeküll märkis, et Uudeküla laat annab piirkonna elanikele hea ja olulise võimaluse hankida kodukoha lähedalt ehtsat ja head, samas lihtsat ja kodust kaupa. Seda enam, et laadal on kindel reegel - müüa võib vaid omatehtud või enda kasvatatud kaupa.
“Samuti annab Uudeküla laat osalise ülevaate tootjatest, oskajatest, tegijatest lähiümbruses. Kontaktide vahetamisel ja edaspidiste ideede tekkimisel on võimalik ühendust võtta ning tellimus esitada juba konkreetsele tegijale-tootjale,” rääkis Uudeküll.
Tamsalus möödunud talvel käsitöökaupluse avanud ja õmblemisega tegelev Maire Steinberg ütles, et tema kui väikeettevõtja jaoks on laat tähtis koht, kus oma toodangut tutvustada. “Laat on Tamsalu lähedal ja mul on mugav siia oma kaupa müüma tulla. Ja mis kõige tähtsam, lisaks klientidele saab suhteid luua ka teiste ettevõtjatega,” kõneles Steinberg. Ta lisas, et oli laadal kohal ka eelmisel aastal ja nii on tekkimas oma kindel klientuur.
Rohkem kui pool sajandit mesinikuametit pidanud Mait Mardla Mesilinnu talu asub naabruses Järvajõel ja seetõttu on mehe sõnul mugav tulla mett müüma läheduses toimuvale laadale.
“See on peaaegu nagu oma küla laat. Kaugemale minnes tuleb arvestada transpordikuluga, mis praegu on peaaegu olematu, sest minu talu asub siit kolm kilomeetrit eemal,” rääkis mesinik, kes loomulikult eelistab kodukandi laata kaugematele, sest siin teatakse-tuntakse teda ja tema meetoodangu kvaliteeti ning ostetakse meeleldi.
Tamsalu elanik Tõnu Sepp märkis, et laadalt oli võimalus soodsalt muretseda niisugust kaupa, mida ta on ammugi tahtnud. “Rahvatantsijana vajasin linast riiet ja siit laadalt oli võimalus seda osta,” sõnas ta.
Katrin Uudekülli hinnagul on Uudeküla laat väiketootjate jaoks hea võimalus turu nõudluse tunnetamiseks ja klientidelt tagasiside saamiseks.
“Vahetu suhtlus ostjatega annab aimu, mille järele on veel nõudlus, mida hetkel ei pakuta. Samuti annab suhtlus klientidega tagasisidet, kuidas oma tooteid kohendada tarbijate ootustele vastavaks. Hea meel on näha, et väiketootjate enesekindlus on kasvanud ja nüüdseks tullakse Uudeküla laadale välja juba julgelt ja teadlikult,” kõneles Uudeküll.
Uudeküla laadad on andnud julgust üritada ka mujal Pandivere paeriigi koostööpiirkonnas kunagisi laadatraditsioone elustada.
28. mail peeti esimest korda Emumäe laata Rakke vallas.
“Eeskujuks on enne ja pärast sõda Sallas toimunud rahvarohked laadad, soovime seda toredat traditsiooni taaselustada,” selgitas üritust korraldava MTÜ Emumäe Arenduskeskus juhatuse liige Piret Nurmetalu.
Keskpäeval algav laat oli eelkõige mõeldud kohalikele – et oleks koht, kus kaubelda talve jooksul valminud käsitööesemete ja talutoodanguga.
“Loodame, et meie laadast kujuneb koht, kus saab endale soetada tavalisest poekaubast sootuks erinevaid ja isikupäraseid asju,” rääkis Piret Nurmetalu.