Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/05/30/604314t1hcad5.jpg)
Reeglina satuvad inimesed makseraskustesse, kui kaotavad töö. Kuid märgatav on ka nende hulk, kes on sidunud end mitme ahvatleva järelmaksu ja pisilaenuga, mille tasumisega jänni jäädes hakkavad ühte laenu maksma teist võttes.
Vahepeal oli võlanõustajate võllanali, et laenuvõtmine on Eestis justkui majandusharu, sest kui inimeselt küsiti, millega ta tegeleb, saadi vastuseks “võtan laenu”.
Kui mõni aasta tagasi sattus võlanõustajate juurde kliente, kes arvasid, et just võlanõustaja peaks kõik nende probleemid lahendama, siis nüüd on enamik arusaamisel, et oma elu tuleb ise elada, ja kui see on raskeks elatud, siis tuleb raskustega tegelema hakata. Ja abiks võib võlanõustaja olla küll.
Võlanõustaja ning üle 15 aasta Vinni valla sotsiaalnõuniku ametis olnud Mirjam Selli ütles, et kõige tõsisemas hädas on need, kes võtnud eluasemelaenu ning hätta sattudes lisaks kiirlaenu.
Töötus, haigus ja säästude puudumine on tema sõnul võlgadesse sattumise juured.
Nelja-aastase võlanõustamiskogemusega Evi Tormi praktikas on olnud klient, kellel võetud 32 kohustust.
“Järelmaksuga soetatud arvuti, kodukinosüsteem, lapse arvuti, kaks telerit, autoliising, tellimused kataloogidest, paar kiirlaenu jne,” loetles Evi Torm. “Psühholoogiliselt tundub inimesele iga makse eraldi võetuna väike. Ja talle tundub, et mingit asja on nii väga vaja.”
Inimesel, kes on kogu aeg pidanud arvestama leivarahaga, on Tormi hinnangul nn talupojamõistus säilinud, tema naljalt laenu ei võta. Kergekäelisemalt hakksid tema hinnangul laenama need, kes mõned aastad tagasi said väga hea palga peale, aga siis, kui suur sissetulek ootamatult kadus, hätta jäid.
“Suure palgaga kadus mõistus ning tarbimine suurenes meeletult. Ja sealt kukkumine oli väga valus – raske oli kasinama elustiili juurde tagasi pöörduda,” rääkis Evi Torm.
Üks tüüpjuhtumitest on Tormi sõnul järgmine: naine teeb suurema ostu või võtab järelmaksukohustuse, arvates, et küll mees maksab. Kuid mehel pole aimugi, milliseid väljaminekud naine tegi. Naine samal ajal arvab, et mis seal ikka, küsib iga kuu oma mehe käest natuke raha lihtsalt juurde ja ei juhtu midagi. Mingil hetkel naine ei julge enam raha juurde küsida ja võtab väikelaenu.
“Kuid laenude abil lappima hakkamine on libe tee,” hoiatas Evi Torm.
Kui ühed laenuvõtjad on need, kes ei ole nõus oma elustandardit alla laskma, siis teised võtavad laenu elementaarsete asjade jaoks. “On inimesi, kes oma laste heaolu nimel on kõigeks valmis, ja tõepoolest, tänapäeval on koolis õpetajaid, kes eeldavad arvuti olemasolu, ning nii mõnigi vanem võtab selleks laenu,” rääkis võlanõustaja.
Laenuringi astunute seas on ka selliseid, kes tunnevad heameelt, kui kohtutäitur neile varba peale astub ja nad ei saa enam laenu juurde võtta. “Nüüd on kiirlaenu andjad jõudnud sinnamaale, et kontrollitakse rohkem inimeste tausta, ning kui tal on kuskil võlgnevusi, siis uut laenu ei saa,” täpsustas Evi Torm.
Mis on võlanõustaja võimuses?
Esimese asjana küsib võlanõustaja, millised on inimese kõige suuremad rahalised kohustused. “Reeglina teeb inimene valiku ja kõike ei räägi,” märkis Evi Torm. Üheskoos jõutakse sinnamaale, et kirja saavad kõik laenud, kuni naabrimehele võlgu kümnekani.
“Kõige viimseni kirjapanek on psühholoogiliselt oluline. Lisaks tekib üldpilt ja siis on võimalik hakata asja harutama,” ütles Torm.
Kui nimekiri olemas, on soovitatav vaadata, mis kõige rohkem intresse koguvad. Kui mingit makset on jäänud kaks-kolm kuud tasuda, siis on mõistlik see lõpuni ära maksta – nii väheneb kohustuste hulk.
“Midagi saab muuta siis, kui inimene on ise motiveeritud ja on teadvustanud, et võlg on võõra oma. Tuleb pere eelarve hoida korras ja pidevalt sellega tegeleda, teha enda jaoks rahaasjades inventuuri,” rääkis Mirjam Selli. “Võlanõustaja saab sellises stressiolukorras pakkuda lahendusi, lasta inimesel mõtteid välja rääkida.”
Evi Torm hoiatas, et mõnel inkassofirmal on kombeks saata korralikult maksvale kliendile üha uusi võlakirju. “On tulnud ette ka juhtumeid, kus olen pidanud inkassofirmale tegema pöördumise ja juhtima tähelepanu, et inimesele tuleb raha tagasi maksta, sest ta on tasunud rohkem kui vaja,” rääkis Torm.
Kiirlaenuga ei ole kunagi nii kiire kui kodulaenuga, väitis võlanõustaja. “On oluline, et iga kuu kannaks mingigi summa üle. Sest kui võlausaldaja plaanib anda asja kohtusse, siis on tähtis argument see, et inimene on tahtnud tasuda ja teinud seda regulaarselt kas või mõne euro kaupa. Siis ei ole põhjust kohtusse kaevata,” kõneles Torm.
Juhul kui klient ei ole aga laenumakseid pikalt tasunud, saab kohtutäitur kohtusse pöördudes võlgniku arved arestida. “On hulga asju, mida kohtutäitur ei saa arestida, näiteks lasteraha, haigusraha, matusetoetus jne. Ja juhul, kui ta on seda teinud, on inimesel õigus neid tagasi nõuda,” rääkis Torm.
Kuidas kokku hoida?
Kasulik on pidada rahapäevikut: panna kirja kuuks ajaks prognoositavad kulud ning täpselt ka tegelikud kulud ja sissetulek. See aitab vältida oste, mis ületavad võimalusi.
“Kuid kindlasti peavad olema paigas söögikorrad – ei tohi ühtegi vahele jätta ning lastele tuleb arvestada ka midagi magusat,” soovitas Evi Torm. “Kriitiliselt tasub üle vaadata oma ostunimekiri ja teha nädalamenüü – hommikune puder tuleb tunduvalt soodsam kui võileivad. Ja osta ainult seda, mis ostunimekirjas on, jälgida allahindlusi,” rõhutas Torm.
Ka väikese sissetulekuga inimene saab endale midagi head lubada, oli Torm veendunud.
“Sa ei pea ostma poest kõige odavamat vorsti, mis kuidagi ei maitse, vaid osta sama raha eest väike tükike liha või head vorsti – sa saad meeldiva tunde ning sööd teistel hommikutel võileibade asemel putru,” soovitas võlanõustaja.
“Lisa saab teenida abitöödega: meesterahvad puid lõhkudes, vett tassides, kaevates, naised abis marju korjates, haljastustöid tehes jne. Pakud oma abi naabrile,” loetles Torm võimalusi.
Millal pankrot?
Kui kohustusi on mitukümmend ning summad on suureks paisunud, soovitab võlanõustaja taotleda pankrotti.
“Minu jaoks on piiriks 250 000-300 000 krooni kohustusi, juhul kui inimesel ei ole oma korter või elamispind, millest ta on nõus loobuma. Kui korteri väärtus on oluliselt väiksem kui kohustused ning inimene tahab minna edasi puhta lehena, siis teeb ta kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks,” rääkis Evi Torm.
Kohus vaatab avalduse läbi, ajutine pankrotihaldur kaardistab kohustused. Kui kohtuniku hinnangul tuleb inimene kohustustega toime, siis pankrotti ei kuulutata.
“Mõni ütleb, et pange mind võlgade katteks vanglasse, aga paraku võlavanglat meil ei ole,” lisab Torm ja toob ühe näite elust enesest. Naine võttis 30 000 krooni laenu ja käis maksetega jänni jäädes lepingut pikendamas. Paraku oli uue lepingu laenusummaks laenujääk koos intressidega ehk 65 000 krooni. Naine pikendas lepingut korduvalt ja lõpuks taotles kohtult pankrotti, sest 30 000kroonine laen oli paisunud 250 000krooniseks.
“Sama võib juhtuda kiirlaenufirmadega – inimene ei ole raha reaalselt juurde saanud, kuid lepingumuudatusega vormistatakse ta võlgnevuse lõppseis justkui algseks laenusummaks. Inimestel tuleks tähelepanelikult lepinguid ja nende muudatusi lugeda. Iga leping on kahepoolne. Pank ei saa sundida alla kirjutama, kui inimene ei ole nõus. Ja kui inimene pole panga pakutud variandiga nõus, peab ta välja pakkuma omapoolse lahenduse – kuidas ta saab tasuda,” rääkis Evi Torm.
Millega arvestada laenu võttes
• Laen ei tähenda ilusat elu, vaid endale võetud kohustust. Sa pead teadma, mida sa teed.
• Oluline on kaine mõistus – kas tegelikult on ikka laenu vaja ja teisiti tõesti ei saa.
• Kas tingimused on täidetavad? Enne lepingu sõlmimist arvesta täpselt, kui suured on su sissetulekud ja kui suurt summat sa saad tagasimaksena endale kuus lubada.
• Kas on garantii, kui midagi peaks juhtuma tööga? Kui laenata suurem summa, tasub teha ka laenukindlustus.
• Küsi panga esindajalt nii kaua laenutingimuste kohta, kuni saad aru – ära tunne valehäbi. Sul on aega lepinguga tutvuda ja küsimuste tekkides võid uuesti konsultandi juurde minna. Ära anna kunagi allkirja, kui sa ei saa asjast lõpuni aru.
• Käendaja peaks kaaluma hoolega oma otsust ning jälgima, et lepingus oleks sees, et käendatav on kohustatud käendajat informeerima laenulepingu muudatustest – nii on võimalik vältida olukorda, et laenusumma käendaja teadmata aja jooksul suureneb.
• Ära kunagi võta oma vana võlanõude kustutamiseks uut kiirlaenu.
• Juristaitab.ee – koduleht, kus saab tasuta nõu.
Tasuta nõuanded võlgnikele
Lääne-Viru rakenduskõrgkool korraldab alates märtsist sotsiaalministeeriumi rahastusel võlanõustamisteenust Lääne-Virumaal. Täiendus- ja ümberõppekeskuse juhataja Tiia Murulaid ütles, et nõustamisele on tulnud mitu inimest, kuid avaldas arvamust, et paljud, kes on näinud kuulutust, ei julge tulla, vaid näevad üksi vaeva ning satuvad veelgi suurematesse raskustesse.
“Kindlasti võiksid ühendust võtta SMS-laenudega kimpus olijad, et teada oma õigusi ja võimalusi. Samuti tasub tulla ennetavalt – kui on näha, et töökoht ähvardab kaduda, kuid liisingud tahavad maksmist. Võlanõustaja oskab jagada selles olukorras olijaile toimetulekuks soovitusi,” rääkis Tiia Murulaid.
Võlanõustamisteenuse asjus tuleks eelnevalt kokku leppida Lääne-Viru rakenduskõrgkooli täiendus- ja ümberõppekeskusega ühendust võttes. Nõustamisruumid asuvad Rakveres, kuid vajadusel korraldab nõustaja maakonna piires ka mujal vastuvõtu.