/nginx/o/2018/06/13/7899708t1hbdc0.jpg)
/nginx/o/2018/07/04/7961706t1hf542.jpg)
Igal suvel on noortel üle Eesti võimalik osa võtta õpilasmalevast. Tänapäeval on saanud see tänapäevasema nimetuse – töö- ja puhkelaager või töömalev.
Õpilasmalevad töötavad täie hooga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Virumaal täitusid käesoleval aastal kõikide valdade malevate nimekirjad päevadega. Kadrina ja Viru-Nigula vallas polnud vajadust isegi avalikult reklaami teha, sest info levis ja registreerimisel oli oluline kiirus.
Kõige laiemalt tegutseb malev Rakveres ja nagu enamikus laagrites säilitatakse ka siin vanu traditsioone, lisaks töö tegemisele veedetakse ka koos lõbusalt aega.
Rakvere kultuurikeskuse noorsootöötaja Riina Tobreluts rääkis, et sel aastal on laagris 88 noort. “Meil on tänavu seitse rühma: linnasisesed ja linnavälised rühmad,” ütles Tobreluts. Linnasisesed noored korrastavad võrkpalliplatse, on abiks linna metsnikul, värvivad lasteaedade atraktsioone ja teevad korrastustöid noortekeskuses. Linnavälised aga laovad puid, korrastavad kämpinguid, käivad loomalaudas abiks ja teevad põllutöid. Kaks rühma seitsmest käivad abiks ka Grossi toidukaupluses.
Noorsootöötaja rääkis, et kuigi kokku on seitse rühma, siis vahetusi on tegelikult ainult üks. “Rühmad alustavad küll erineval ajal ja lõpetavad ka erinevalt, aga ajad kattuvad,” sõnas ta. Rakveres on noorte tasu reguleeritud vastavalt töö kohale.
“Linnas töötajad saavad miinimumtasu, 2,97 eurot tunnis ja linnast väljas töötajad lisaks kokkulepitud tasule preemiat,” teatas Tobreluts. Linnavälistele rühmadele võimaldatakse ka tasuta transport ja ööbimine.
Malev on hea võimalus kujundada tööharjumust ja saada kogemusi. Tänu laagri õppeprogrammile suureneb ka noorte teadlikkus tööohutusest ja -seadustest.