/nginx/o/2011/06/01/605968t1h4456.jpg)
Kunda jõel Estonian Celli paisul ning Mustoja jõel Saeveski paisul algab ehitus nende kalasõbralikumaks muutmiseks, kuid näiteks Kunda jõel sellel reaalne kasu puudub, sest kalad ei suuda nagunii merepoolset, üle kaheksa meetri kõrgust hüdroelektrijaama paisu ületada.
ASi Estonian Cell riigi omandis oleval maal asuva veehaarde paisu paisutuskõrgus on 1,1 meetrit. Kalade läbipääsu parendamiseks rajatakse sinna kalatrepp, tööd peaks algama eeloleval suvel, sest ehitada tohib vaid madalvee ajal juunist septembrini.
Tööd peavad valmis olema hiljemalt järgmise aasta oktoobriks.
ASi Estonian Cell keskkonna ja kvaliteedijuht Kersti Lužkov tõdes, et praegu projekt kalade jaoks olukorda paremaks ei muuda. “Suured asjad hakkavad pihta väikestest, aga et veeseadusest lähtuvalt peab kaladele olema läbipääs 2013. aastaks, pole meil midagi viivitada, kuid loomulikult ootame põnevusega, millal alumine ja ülemised paisud samuti korda saavad,” rääkis Lužkov.
Sama meelt oli Kunda linnapea Allar Aron. “Esimene pais on muinsuskaitse all, samuti on jäänud sealne maa erastamata, mis tähendab, et ei saa ka teisele omanikule üle anda, kuigi huvilised on olemas.” Aroni sõnul on koostamisel aga piirkonna detailplaneering, millesse on lahendus kalatrepina planeeritud. “Kui tagumised paisud korda saavad, peavad kalad kuidagi ka esimesest paisust üles saama, kas kalatrepist või pesukausiga – tuleb moodustada kalasaatja ametikoht,” rääkis Aron.
Sealjuures märkis Kunda linnapea, et 2013. aastast kehtima hakkav veeseadus, mis sätestab, et lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ning elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisudel tuleb tagada kaladele ligipääs nii üles- kui ka allavoolu, on mõneti arusaamatu. “Kui programme välja töötati, anti sõnum, et see on riigi huvi ning et enamik kulusid kaetakse struktuurirahaga – ehk maaomanik pidanuks tasuma vaid 10% projektikulude ulatuses omaosalust, nüüd oleme olukorras, et omanikud maksavad 50%,” tõi Aron välja. Samas tunnistas ta, et paisud peavad korda saama, ning avaldas lootust, et muinsuskaitse kiidab heaks ka merepoolse hüdroelektrijaama paisu ehitamise ja asi laheneb kalade jaoks sobilikult.
Kunda jõgi on kogu ulatuses lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirjas, samuti lõhe, meriforelli ja harjuse kudemis- ning elupaikade nimistus.
Sarnaseid töid tehakse ka Mustoja jõel asuval Vihula alumisel paisul, kus kaladele töödest rohkem kasu on.
Vihula alumine ehk Saeveski pais paikneb Vihula mõisa maal, vasak kallas on jätkuvalt riigi omandis ning kahasse paisu ka hallatakse.
Kuigi kunagisest 4,6 meetri kõrgusest paisust on alles üksnes varemed, osutub väike veeaste kalade jaoks nende rändel siiski raskestiületatavaks takistuseks.
Saeveski paisule rajatakse ülevoolulävendist allavoolu maakividest looduslähedane kalapääs-kärestik, samuti remonditakse paisu kaldasambad. Kärestikule ja jõesängi kujundatakse 200ruutmeetrine koelmuala.
Vihula vallavalitsuse keskkonnanõuniku Merike Pärtma sõnul peaks jõe keskkond tööde järel paranema. “Praegu on sealt ülessaamine kaladele raskendatud, kui mitte päris võimatu, samas paraneb olukord vaid kuni järgmise paisuni,” rääkis Pärtma ning toonitas, et paisude mõjualad on lähestikku ja kogu jõe kalasõbralikuks muutmiseks tuleks korda teha kõik paisud.
Jõgede ökoloogilise seisundi parandamiseks ning lõhedele, jõe- ja meriforellidele parema elukeskkonna tagamiseks tehakse töid veel Kasari, Pirita ja Loobu jõel.
Tööde lõpptähtaeg on oktoober 2012 ja maksumus ligi 2 miljonit eurot. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist ja viiakse läbi keskkonnaministeeriumi välja töötatud meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” raames.