/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
/nginx/o/2008/02/19/20001t1h4ca1.jpg)
Möödunud kolmapäeval, päeval kella kahe paiku, tatsas Käru kandis metsa servas karuott. Loomast sõitis mööda buss põhiliselt koolist koju suunduvate lastega, kelles metsaott mõistagi suurt elevust tekitas.
Bussi kõrval jooksnud karuott tekitas lastes suurt elevust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Karu, tõenäoliselt eelmise aasta poeg, oli suure tee ääres, mitmekümne meetri pealt bussi märgates ei pagenud ta kohe metsa, vaid vudis bussi ees oma paarkümmend meetrit,” jutustas bussiga sõitnud Rakke vallas tegutseva Salla kooli õpetaja ja kohalik elanik Triinu Pohlak. Ta ütles, et lastele suure loomaga kohtumine väga meeldis ning kilkamist oli omajagu.
“Mis seal salata, endalgi oli elevust palju. Egas karu iga päev näe,” tunnistas Triinu Pohlak.
Naise sõnul on viimasel ajal Salla kandis karusid tegelikult päris tihti kohatud. “Karusid on meie kandis sel kevadel ennemgi nähtud, paar nädalat tagasi olevat üks otike kella viie ajal õhtul Emumäele jooksnud, veel nädal-paar tagasi nähti rattaga trenni tehes Mõisamaal lausa kolme või nelja karu, kevadel paterdas Kaavere külas üks mõmmik,” teadis Triinu Pohlak.
Seda, et karud oleks sügisel õunaaedadesse kippunud, Pohlak õnneks kuulnud ei ole.
Loodusmees Peeter Hussari selgitusel nähakse mitut karu korraga seetõttu, et emakarud liiguvad koos poegadega. “Aga kui paarkümmend aastat tagasi oli tavaline, et karul oli üks, harva kaks poega, siis viimasel ajal on kolme pojaga pesakonnad päris sagedased,” rääkis Hussar.
Hussari sõnul on suur metsloom tore ja haruldane vaatepilt, kuid temaga kohtudes peaks säilitama ettevaatuse.
“Kindlasti ei tohiks ise pildistamiseks või muul eesmärgil loomale liiga lähedale minna, minimaalselt peaks vahe metsloomaga olema 50-60 meetrit.”
Kui kuskil hakkab tegutsema mõni karu, kes inimest ei karda ja teda nähes metsa ei putka, on see ohu märk. Mõne aja pärast võib mesikäpp olla külaline mesilastarude kallal või õunaaias. Mõnikord võib karu, kes end turvalisena ei tunne, ka rünnata.
Tänavu kevadel on ka Lahemaal päris palju karujälgi näha olnud, kuid teadaolevalt inimeste kodudele liialt lähedale, nagu mullu sügisel Sagadi, Palmse ja Vihula kandis nii mõnelgi korral juhtus, nad seni kippunud ei ole.