Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/06/02/609172t1hd182.jpg)
Aednikud on saanud juba maitsta endakasvatatud esimesi salateid ja rediseid ning nautinud tulpide-nartsisside õiteilu. Kuid kõike tärkavat, õitsevat ja küpsevat himustavad ka kahjurid, keda on võimalik üle kavaldada või lihtsalt hävitada.
Kahjurite maailm on kirju ja väga elujõuline. Et tuvastada, milliseid kahjureid aias täpselt leidub, soovitab Räpina aianduskooli õppejõud Tairi Albert kasutada aiaärides saadaolevaid liimipüüniseid – lisaks sellele, et püünis hulga pahategijaid kinni püüab, saab ka täpselt teada, kes on end su aias sisse seadnud, ning vastavad meetmed kasutusele võtta.
Ainuüksi lehetäisid elab suve jooksul 7-8 põlvkonda, nende leviku hiilgeaeg on soe ja niiske juuni-juuli.
Lehetäidega soovitab Tairi Albert võidelda rohelise seebi või nõudepesuvahendiga Fairy tehtud lahusega: 1 tl Fairyt liitri vee kohta või 100 ml rohelist seepi 900 ml vee kohta. Pritsida kord nädalas, kuni lehetäid on kadunud.
Sibulakärbse hoiab aga eemal sibulate vahele raputatud sool. Maasika-õielõikaja eest saab taimi kaitsta, kui õienuppudega taimede kastemärgadele lehtedele sõelaga puistata puutuhka. Veel parem, kui eelnevalt on taimi kastetud nõgeseleotisega. Ja kui suve lõpuks on maasikasaak korjatud, tuleks kõik lehed maha lõigata ja ära põletada, et vältida võimalike haiguste levikut.
Öeldakse, et kapsast on kõige raskem kasvatada, sest temal on palju kahjureid. Vanasti raputati kapsataimedele jahu, et pahalased end jahust täis sööksid ning kapsa puutumata jätaksid. Proovida võib ka teiba otsa pandud valgeid poolikuid munakoori, mille alla kapsaliblikas muneb, ning siis saab koored koos munadega hävitada. Tairi Albert soovitab ka kapsast istutades panna tema varre ümber papist krae (papist ring, millel raadiuse kohal on sisselõige ja see on keeratud kapsa varrele tuutuna, nii et tipp on tulevase pea all), siis ei pääse kapsakärbes munema.
Kahjurite ja haiguste ennetamiseks soovitab Tairi Albert valida kasvatamiseks võimalikult vastupidavaid ja haiguskindlaid sorte.
Samuti tasub vältida mitmel aastal järjest ühel kohal samasse sugukonda kuuluvate taimede kasvatamist, näiteks kapsanuutri tekitaja säilib mullas 3-5 aastat, kartulivähi tekitaja 13 aastat. Kartulile sobivad vahekultuurina mulla parandamiseks liblikõielised, mille mügarbakteritel on seeni lagundav mõju.
Orgaaniline väetis, eriti kõdusõnnik, loob soodsa mikrofloora ja hoiab ära puudushaiguste esinemise. Samuti ei tasu alahinnata sügisest kündmist ja kaevamist – palju haigusi ja kahjureid viiakse sügavamatesse mullakihtidesse, kus nad hävinevad; mulda talvituma siirdunud taimekahjurid tuuakse aga maapinnale lähemale ning nad leiavad oma otsa lindude noka vahel või külmuvad.
Mõningaid kahjureid võib korjata ka käsitsi ja näiteks tigusid saab püüda õhtul peenra vahele külili pandud õlle- või õlipudeliga (millel tilk sees) ning hommikuks on “saak” käes. Kui paar päeva seisnud teolaibaleotisega kasta taimede ümbrust, siis teod hoiavad sellest tsoonist eemale. Ka kaitseb taimi tigude eest maha pandud munakoorepuru.
Nutikas leiutis on liimivöö, mille külge jäävad kinni mööda puutüve liikuvad putukad, nagu näiteks õunapuu-õielõikaja, külmavaksiku emased ja vastsed. Enne liimivöö puule kinnitamist tuleb tasandada tüve pind, et kahjurid liimivöö alt läbi ei pääseks Kui aga peenrale panna taimede vahele lauatükke, siis nende alla kogunevad öösel liikuvad kahjurid, näiteks nälkjad, kakandid, mis saab lihtsalt ära noppida.
Putukaga putuka vastu
Üha enam kasutatakse aianduses bioloogilist tõrjet ehk kahjureid hävitatakse nende looduslike vaenlaste abil. Ka Eestis saab mitmeid elusaid abimehi osta ja paljud aiandid neid ka kasutavad.
Näiteks röövlest on punase kedriklesta loomulik vaenlane: üks röövlest hävitab ööpäevas umbes 30 kahjuri muna või 25 erinevas kasvujärgus isendit. Lepatriinude vastsed ja valmikud toituvad aga lehetäidest. 1 vastne võib hävitada 1000 lehetäid.
Jooksiklased toituvad nälkjatest ja kahjurite vastsetest, kiilassilmade vastsed pistavad pintslisse lehetäisid ja lesti. Ripslaste tõrjeks rakendatakse röövtoidulist lesta nimega amba.
Kasvuhoonekarilaste tõrjeks paljundatakse enkarsiat, kelle valmik muneb kasvuhoonekarilase vastsesse, ja enkarsia arenedes karilane sureb.
Artikkel on koostatud Juhan Kunderi Seltsi aiasõprade klubile peetud Tairi Alberti loengumaterjalide põhjal.
Kahjureid saab peletada ka isevalmistatud taimeleotistega
Kui keemiliste vahenditega harjub taim ära, siis Taimi Alberti sõnul on loodus inimesest targem – pritsitavad taimeleotised toimivad alati. Järgnevalt mõned looduslikud preparaadid, millega oleks vajalik taimi nähtava efekti saavutamiseks pritsida kord nädalas, kahjustajate massilise leviku ajal isegi 3 päeva tagant. Kui on aga kahjuritevaene aasta, siis piisab ka 4-5 tõrjekorrast. Pritsimist alustada vegetatsiooniperioodi algul või kohe pärast taimede istutamist kasvukohale!
Harilik vereurmarohi – lehetäide ja lehekirpude tõrjeks
4 taimepuhmast peenestada ning lisada 10 liitrit keeva vett, lasta seista 10-15 minutit, kurnata ja pärast vedela rohelise seebi lisamist ongi pritsimislahus valmis.
Kartulipealsed – lehetäide, lestade tõrjeks
1-2 kg värskeid või 600-800 g kuivatatud kartulipealseid valada üle 10 l kuuma veega, lasta seista 3-4 tundi, kurnata ja lisada vedelat rohelist seepi.
Kummel – kasvu soodustav ja mulla kaudu levivaid haigusi ennetav
Peotäis õisi valada üle 1-2 l kuuma veega, lasta seista 24 tundi, kurnata, lahjendada vahekorras 1:5 ja lisada vedelat rohelist seepi.
Mädanike ennetamiseks pritsida taimi lahjendamata (!) preparaadiga.
Koirohi – maasikalesta, lehetäide, õunamähkuri, sipelgate ja sõstrarooste tõrjeks
300-500 g värsket või 30 g kuivatatud taimmaterjali valada üle 10 l kuuma veega, lasta seista 3-4 tundi, kurnata, lahjendada 1:2 ja lisada vedelat rohelist seepi.
Kõrvenõgese-vereurmarohu-põldosja-küüslaugu preparaat – lehetäide, kartulimardikate, õunapuu ja porgandi lehekirpude, rohulutikate, tirtsude, sõstrarooste tõrjeks, olles samal ajal ka kiiretoimeline lämmastikväetis.
Tõrjevahend: kg värsket või 150 g kuivatatud kõrvenõgest + 150 g peenestatud värsket vereurmarohtu + 150 g peenestatud värsket põldosja + 5 g peenestatud värsket küüslauku valada üle 10 l kuuma veega, lasta seista 3-4 tundi, kurnata, lahjendada vahekorras 1:5. Kui ka vedelat rohelist seepi lisatud, on pritsimislahus valmis.
Vedelväetis: sama kogus taimi, kuid lasta lahusel seista 14 päeva kaanega kaetud nõus (et lämmastik õhku ei haihtuks) iga päev lahust vähemalt korra segades. Kahe nädala pärast lahus kurnata ja lahjendada 1:10, kasta taimede vahel mulda. Lahusega võib kasta ka orgaanilise multšiga (turvas, põhk, koorepuru, saepuru) kaetud peenraid.
Põld-piimohakas – jahukaste ennetamiseks roosidel
1 osa peenestatud taimmaterjali valada üle 3 osa keeva veega, lasta seista 6 tundi, kurnata ja lisada vedelat rohelist seepi.
Lõhnav püreetrum (kitsekakar) – lehekirbud, lehetäid, röövikud
Kg tooreid peenestatud taimi või 200-400 g kuivatatud taimi valada üle 2-3 l kuuma veega, lasta seista 1-2 päeva, kurnata, lahjendada leige veega 10-15-liitrisele mahule ja lisada vedelat rohelist seepi.
Kibe pipar – liblikate röövikute, lehetäide ja lehekirpude tõrjeks
100 g värskeid piprakaunu keeta 1 l vees aeglaselt 1 tund, seejärel valada mass klaasnõusse ja lasta seista 1-2 ööpäeva, kurnata, pritsimiseks võtta 50 g lahust 10 l vee kohta ja lisada vedelat rohelist seepi.
Sinepipulber - röövikute, lehekirpude, lehetäide tõrjeks ja ka potililledel väheharjasusside (nt vihmaussid) tõrjeks (kui toalilled enne öökülmade tulekut uuesti tuppa tuuakse)
100 g sinepipulbrit segada 10 l sooja veega, lahjendada 1:1 ja pärast vedela rohelise seebi lisamist ongi pritsimislahus valmis.
Sibul – kartuli-lehemädaniku, punase kedriklesta, lehetäide, lehekirpude ja porgandikärbse tõrjeks
5 teelusika täit peenestatud sibulat või 20 g sibulakoori valada üle liitri keeva veega, lasta seista üks ööpäev suletud nõus ja lisada vedelat rohelist seepi.
Küüslauk - punase kedriklesta, lehetäide ja lehekirpude tõrjeks
Teelusikatäis peenestatud küüslauku valada üle liitri keeva veega, lasta seista üks ööpäev suletud nõus, juurde segada vedelat rohelist seepi ja pritsimislahus on valmis.
Sõnajalg (kilpjalg) – lehetäide tõrjeks
1 kg värsket või 200 g kuivatatud taimmaterjali valada üle 10 l keeva veega, lasta seista 3-4 tundi, kurnata, lahjendada 1:10, lisada vedelat rohelist seepi. Raagus puudele-põõsastele pritsida lahjendamata lahust.
Tomat – lehetäide, lehekirpude, lehelutikate ja lestade tõrjeks
4 kg värsket, tükeldatud taimmaterjali valada üle 10 l sooja veega, lasta seista 3-4 tundi, keeta 30 minutit nõrgal tulel ja kurnata. Lahus võib seista pimedas ruumis kuni aasta. Seisnud preparaati lahjendada vahekorras 1:1 ja vastvalmistatud preparaati 1:2 ning vedela rohelise seebi lisamise järel on pritsimislahus valmis.
Tubakas - lehetäide, lehekirpude, lehelutikate tõrjeks (va tomat ja kartul)
100 g tubakapulbrit lisada liitrile veele, lasta seista ühe ööpäeva ja kurnata. Preparaati lahjendada 1:3 ja lisada vedelat rohelist seepi.
Allikas: Taimi Albert (kasutatud kirjandus: Kiudorf, R. “Taimsete preparaatide valmistamine ja kasutus”)