Rakvere teatris valmiva uuslavastuse “Noor Eesti” kostüümikunstnik Britt Samoson lähtus rõivaid luues poeetide karakteritest, märksõnadeks nooruslikkus, värskus ja romantika.
Kuidas rõivastada luuletajaid?
25. mai 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuidas hakkavad välja nägema noored eesti kirjanikud Marie Under, August Gailit, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, keda kõiki tulevikus ootamas klassikuseisus, saab teada näitusel Põhjakeskuses.
“Kui lavastaja Jaanus Rohumaa küsis, kas tahaksin teha kostüüme lavastusele, ütlesin, et ma ei ole kunagi varem teatriga teistsuguses kokkupuutes olnud kui vaatajana. Pakkumine tundus niivõrd huvitav, et ma ei saanud seda käest anda,” rääkis Britt Samoson.
Eesti kunstiakadeemias aastal 2006 moedisaini eriala lõpetanud Samosonile paistis põnev proovida kätt teatris, kus kehtivad teised moereeglid kui elus.
“Olen tegelenud põhiliselt stilistikaga ajakirjadele ja teinud ka ise kollektsioone, aga teatritöö on midagi muud,” sõnas ta. Teatris joonistab kostüümikunstnik rõivastega pilte ja jutustab lugusid. “Kujutage ette näiteks tummfilmi, kus kohvikus istub poisipeaga naine hallis pükskostüümis ja tema vastas naine, kel on lühike punane kleit – automaatselt tekib mõte, missugune on üks või teine sisemiselt. Välimusega saame palju infot anda,” kõneles ta.
“Noor Eesti” tegelastel on Britt Samosoni sõnul igaühel selge karakter, mis joonistub välja kostüümides. “Kuigi tegevus toimub aastal 1917, ei tahtnud lavastaja, et järgiksin ainult ajastupõhiseid meeleolusid, vaid viiksin seltskonna välimuse tänapäeva. Seetõttu mõtlesin, kuidas oleks, kui Marie, August ja Friedebert oleksid tänapäevanoorte gäng,” rääkis moedisainer.
“Kindlasti tuleb arvestada, et nende noorte luuletajate näol ei olnud tegu päris tavaliste inimhingedega, nad elasid oma mõtete ja tunnetega kaugemal eespool, olid pigem unistajad tüübid, kes julgesid natuke kõrgemale lennata. See väljendub kindlasti nende rõivastes,” rõhutas Samoson.
Tollest ajast pärit rõivad on toodud tänasesse päeva ehk on näidatud, millised näeksid luuletajad välja, kui elaksid praegu. Märksõnadeks on õhulisus, nooruslikkus, värskus, kevad, suvi, romantika. “Kindlasti ei tahtnud ma riietada neid musta või pruuni, mis oli tol ajal valdav trend, pigem kasutada hästi õhulisi ja pehmeid, isegi beebitoone,” sõnas kostüümikunstnik.
Esmalt sõnastas Samoson lühidalt iga karakteri, mis põhines luule kõrval luuletajatest kõnelevatel artiklitel. Kes keda mängib, sai selgeks alles hiljem.
Kunstnik näeb Marie Underit, keda mängib Ülle Lichtfeldt, kui julget, jõulist ja seksuaalset, vabadust vajavat, domineerivat naiselikku naist, kes on ajast ees. “Tema stilistiliseks profiiliks tegin kogumiku, kus on jõuliste pintsakute-jakkide omavaheline kombinatsioon koos õhuliste lendlevate kangastega. Tegemist on naisega, kes on mahe ja sensuaalne, aga samas on temas mingi järsk moment,” iseloomustas Samoson poetessi.
Henrik Visnapuu (Peeter Rästas) vallatus väljendub värvikirevuses ja lilles rinnataskus, August Gailit (Velvo Väli), kelles kunstnik leiab ühisjooni filmi “Riskikuller” peategelasega, on monokroomsem, kuid šikk ja iseteadlik. Johannes Semper (Erni Kask) kui tundeline prantslaslik esteet kannab üliläbimõeldud detailidega ühest materjalist ülikondi. Artur Adson (Lauri Kaldoja) kui korrektne ja tubli maamõõtja elukutsega mees, kelles pole midagi edevat, riietub Samosoni sõnul siiski värskelt ja ajaga kaasas käivalt. “Ta on ikkagi moodne mees,” tähendas kostüümikunstnik.
Friedebert Tuglast, keda kehastab Mait Joorits, peab Britt Samoson näidendi kõige põnevamaks karakteriks. “Tuglase juures on tähtis mainida, et ta tuleb välismaalt ja on maailma näinud mees. Ta teab, mis tähendab olla moodne. Ta tuleb küll ainult ühe ülikonnaga, aga see on äge. Samas on temas midagi uljast ja sportlikku momenti,” rääkis Samoson.
Ants Laikmaa, keda mängib Hannes Kaljujärv, on ainus karakter näidendis, kes on riietatud tumedasse. “Sest ta on teistest vanem ja kunstnik, temas on mingi boheemlaslik joon, kuid valdavalt on ta niisugune isalik figuur, temas pole sellist helgust nagu teistes karakterites,” iseloomustas Samoson.
Rõivastusliku ekvivalendi on leidnud ka Adam (Tarvo Sõmer) kui kulissidetagune niiditõmbaja ja Emma (Maarika Mesipuu) kui tulevane Elo Tuglas.
Esimene teatritöö tundub Britt Samosonile “siiamaani päris tore”. “Paistab, et ma päris puusse pole pannud, aga hõisata veel ka ei saa. Kui esimene proov on tehtud, siis ilmselt istun ja mõtlen, et ma ikka vahetan mingi kravati ära. Eks niisugused momendid ikka tekivad, aga põhimõtteliselt on see stilistika nagu iga teine,” arvas Britt Samoson.