Tarmo Mere: Õnnetusi saab ennetada!

Tarmo Mere Foto: Erakogu

Kui tule-, vee- või liiklusoht on vahetult tajutavad, siis elekter on oht, mida pole näha, kuulda ega tunda enne, kui võib olla juba hilja.

Teema keerukuse ja ohvrite väiksema arvu tõttu pööratakse elektriohutusele muudest ohutusvaldkondadest vähem tähelepanu. Kuid elektriõnnetuste tagajärjed võivad olla vägagi traa­gilised. Kuid teadlikkuse tõstmisel on pea iga elektriõnne­tus välditav.

Tehnilise Järelevalve Ameti andmete järgi juhtus enamik elektriõnnetustest möödunud aastal olmes, eelkõige kodus või selle ümbruses. Viiendik õnnetustest oli seotud alajaamade või jaotuskeskustega, õhuliinide­ga aga alla 10%.

Elektriohutus algab kodust

Kodus tekib ohtlikke olukordi kat­kiste või valesti parandatud elektrijuhtmete tõttu, samuti siis, kui seadmeid kasutatakse sel­leks mitte ettenähtud kohtades. Ei ole haruldased ju­hud, et duširuumis kasutatakse lüliteid või pistikupesi, mis ei sobi niiskesse ruumi. Sageli vedelevad pesuruumides niiskel põrandal pikendusjuhtmed, mis toidavad näiteks pesumasinaid.

Et vesi juhib elektrit, tuleb elektriseadmete kasutamisel niisketes ruumides - vannitoas, köögis, keldris või garaažis - olla eriti ettevaatlik. Elektriohutuse rusikareegel on, et samal ajal elektriseadme tarvitamisega ei tohi kasutada vett ega viibida voolava vee juures. Seega ei tohi elektriseadmeid, näiteks fööni või pardlit, kasutada vannis või duši all olles. Samuti ei tohi tulekahju korral voolu all olevat seadet kustutada veega.

Katkiste juhtmete kasutamine võib lõppeda kurvalt. Suurem osa lastega juhtunud õnnetustest on põhjustatud elektrijuhtme või elektriseadme katsumisest, mille pingestatud osad ei ole kaetud. Ohtu kujutavad ka isevalmistatud elektriseadmed, näiteks isetehtud pikendusjuhtmed.

Ehkki väljaspool kodu juhtub õnnetusi harvem, on nendel üldjuhul palju rängemad tagajärjed, sest kesk- ja kõrgepingeliinides ning alajaamades on pinge hoopis suurem kui kodustes tingimustes.
Möödunud aastatest meenuvad lood lastega, kes on mängides alajaama territooriumile sisenenud ja saanud elektrilöögi tõttu väga tõsiseid vi­gastusi. Oht peitub ka elektrijuhtmetes, mis on maha kukkunud pärast tugevat tuult või tormi, sest need võivad olla pingestatud.

Õnnetuste ennetamiseks tuleb lapsevanematel selgitada las­tele, et elektriliinide läheduses on ohtlik mängida, sest mänguasi, näiteks pall või tuulelohe, võib liiniga kokku puutudes teki­tada lühise. Sellest võib tekkida nii otsene elektrilöök kui ka sam­mupinge oht. Sammupinge tähendab sisuliselt seda, et elektri­liini maaühenduse koha ümber pingestub maapind ligi 8 meetri ulatuses, kuhu astudes saab eluohtliku elektrilöögi.

Räägi lapsele elektriohtudest

Meie senine kogemus näitab, et laste teadmised elektriohutusest on üsna napid. Jaotusvõrgu töötajad on osalenud maakondlikes ohutuslaagrites, kus elektriohutuspunkti läbinud laste gruppidest jääksid reaalses ohuolukorras ellu vähem kui pooled. Kõige sagedamini kordub viga, kus lapsed püüavad voolu all olevat inimest puutoikaga abistada.

Tegelikult ei tee väljaõppeta ini­mene vahet madalpingevõrgul, mille korral kannatanut tohib põhimõtteliselt sedasi aidata, ja keskpingevõrgul, kus see on eluohtlik. Seetõttu võib õnne­tuse korral appi minnes kannatanute hulk hoopis suureneda.

Kõige kindlam on lastele rõhutada, et mahakukkunud juhtmele ei tohi lähedale minna, ning kui laps märkab mahakukku­nud elektrijuhet, tuleb tal sellest eemalduda rahulikult jalgu maa­pinnal lohistades, neid teineteisest eemaldamata (ei tohi teha tavalisi kõnni- ega jooksusamme). Kannatanu abistamiseks saab laps teha kõige rohkem seda, et helistab kohe häirekeskusesse 112.

Et lapsed mängivad enamasti kodu lähedal, peaksid lapsevanemad kontrollima üle, kus asuvad tema kodupiirkonnas alajaamad, elektrikilbid ja -liinid. Nende kohtade eest tuleb lapsi hoiatada ning rääkida samal ajal, miks ei tohi liinide ja alajaamade läheduses mängida, neid puudutada ega katkenud elektrijuhtmele läheneda. Nõnda oskavad lapsed ka kodukohast eemal olles ohte paremini ära tunda.

Lapsele elektriohtudest rääkides võiks tähelepanu juhtida järgmisele:
* Hoia eemale kohtadest, mis on märgistatud elektriohu märgiga.
* Ära mängi elektriliinide juures.
* Ära torgi elektriseadmeid ega puutu juhtmeid.
* Ära kasuta elektriseadmeid vee läheduses.
* Tulekahju korral ära kustuta mingil juhul voolu all olevat elektriseadet veega.
* Elektriõnnetuse korral ära lähene voolu all olevale kannatanu­le, vaid helista numbrile 112.
* Maha kukkuva elektrijuhtme korral hoia sellest kindlasti nii kaugele kui võimalik.
* Kui elektrijuhe kukub tuule käes sinu lähedusse, eemaldu sellest jalgu maapinnal lohistades neid teineteisest eemaldamata või hüppa rahulikult eemale kaks jalga koos. Igal juhul ei tohi liinist eemale kõndida või joosta, sest nii võib tekkida sammupinge.
* Lapsele tuleb õpetada vahemaade hindamist – mahakukkunud liini puhul tuleb sellest hoida vähemalt 8 meetri kaugusele.
* Mahakukkunud elektrijuhet või lahtist alajaama ust märgates helista 1343.