Juhtkiri: Ainult lootusest ei piisa

Eestimaa Rahvaliit Foto: Raigo Pajula/Postimees

Üksteist aastat tagasi asutatud Eestimaa Rahvaliit on viimastel aastatel astunud ühest kriisist teise. Parlamenti mittekuuluva erakonnana ei ole tal otsustusõigust, puudub ka rahalisi vahendeid büroode ülalpidamiseks ning tõsiseltvõetavaks tegevuseks.

Kõigest hoolimata jätkatakse eksistentsi ning hiljutisel erakonna kongressil valitud uus esimees Margo Miljand on partei tuleviku suhtes lootusrikas. Vähemalt avalikkuse ees sõna võttes on Miljand kindel, et erakond ei kao, poliitilises elus kaasarääkimise võimalused on olemas ning kohalike omavalitsuste valimistel pisut rohkem kui kahe aasta pärast on lootust taas hääli saada. Margo Miljand on lootusrikas ka erakonna 25 000eurose võla likvideerimise suhtes. Kuid lootusest ja positiivsest mõtlemisest üksi ei piisa, on vaja tugevaid juhte, tarka strateegiat ning inimesi, kes võimelised seda ellu viima.
Mitu endist ja praegust rahvaliitlast on märkinud, et kuigi ametlikult on liikmete arv praegugi suur, umbes 8000, ei saa suurest tõsiseltvõetavast erakonnast rääkida - kolmed viimased valimised on näidanud, et rahva poolehoidu pole. Eriti õnnetult möödusid europarlamendi valimised, kus saadi vähem hääli kui erakonnas liikmeid.

Päris käest läks olukord siis, kui erakonna ühinemine sotsiaaldemokraatidega erakonna kongressil heakskiitu ei leidnud ning toonased erakonna juhid ning paljud teised parteist lahkusid. Uue esimehe Juhan Aare tegude ja partei sisemiste vastuolude tõttu kaotas rahvaliit rahva silmis viimasegi tõsiseltvõetavuse.

Paljud virulased, sealhulgas Rägavere ja Laekvere vallavanem, on otsustanud erakonnast lahkuda. Senine rahvaliidu esimees, Rakke vallavanem Andrus Blok jääb küll erakonna liikmeks, kuid on igal tasandil loobunud juhtimisest.
Kindlasti on Eesti poliitikas kohta ühele tugevale vasakpoolsele erakonnale, aga kas see jaksab tõusta rahvaliidu pinnalt? Mõnikord on mõistlik lammutada vana ja ehitada uus.