Sinivetikate õitseng ohustab supluskohti

Sinivetikate õitseng ohustab supluskohti. Foto: Keskkonnainspektsioon

Soe suvi on meelitanud sinivetika õitsele, mis tõttu tasub rannakülastajatel olla valvas vetikaohu suhtes. Eriti tähelepanelikud peaksid suve teises pooles mererandu või ka siseveekogusid külastades olema allergikud ja väikelastega randades viibijad, teatas terviseamet.

Vetikaohu eest on andnud hoiatuse ka Eesti mereinstituut, märkides, et  sel aastal on Soome lahes sinivetikaõitseng küllaltki intensiivne. Soodsate tuultega võib lagunev sinivetikas kanduda supelrandadesse.

„Suplemist “õitsvas” veekogus ei soovitata allergilistele inimestele, väikestele lastele ja vanemas eas inimestele. Eriti ohtlik on sinivetikaõitsengu korral vesi loomadele,“ ütles terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Knut Tamm. Suplemisel tuleb vältida vee neelamist. Peale suplemist vetikarikkas veekogus tuleb end kohe dušši all pesta ja vahetada riided.

Terviseamet on G4S Eesti AS vetelpääste teenust hoiatanud ja soovitanud kasutada Tallinna randades kollase lipu režiimi. Vett jälgitakse ja analüüsitakse ning suplejaid teavitatakse, kui oht on möödas. Kollase lipu režiim tähendab supleja jaoks vette minekut omal vastutusel.

Sinivetikate esinemise tõenäosus suureneb igal aastal juulis-augustis. Esmase vaatluse põhjal on sinivetikat lihtne  ka ise määrata. Kui märkate, et vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-roheliseks ja kogu kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega. Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel suurem.

Suplusvee seireandmetega saab tutvuda vee terviseohutuse infosüsteemi kaudu http://vtiav.sm.ee/index.php.