Kellaverre luuakse tulevikus atraktiivne puhkeala

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tiik. Foto on illustreeriv.
Tiik. Foto on illustreeriv. Foto: Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ

Hiljuti valmis Kellavere puhkeala projekt, mille eesmärgiks on loodushoidliku, tervisespordi võimalustega puhkeala arendamine. Tulevikus peaksid seal olema vaatetorn, tervisespordirajad, lauluväljak, telkimisala, spordiplatsid ja parklad.

Tulevane puhkeala asub Laekvere vallas Kellavere külas samanimelisel maastikukaitsealal ja selle kavandatav suurus on 8,1 hektarit. Projekti on Laekvere vallavalitsuse tellimusel koostanud Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ, autoriteks Kreeta Sipelgas ja Valdeko Lukken.

Kellavere maastikukaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta maastikuelemendina kõrget voorjat künnist - Kellavere mäge, mis on oma absoluutse kõrguse (155,7 m) poolest Pandivere kõrgustiku teine mägi.

Kavandatav puhkeala asub Kaasiksaare maaüksusel Kellavere maastikukaitseala lõunaosas, hõlmab Kellavere mäe kõrgeimat tippu ja on 4,3 ha ulatuses kaetud metsaga.

Praegu paikneb metsamassiivi keskmes endine kinnikasvanud kruusakarjäär. Kellavere mäe läänenõlva tasasemal seljandikul on vana talukoht hoonevarede, kaevu ja säilinud küüniga. Talukohast veidi eemal metsaservas asuvad lubjapõletusahju varemed. Vana talukoht ja lubjapõletusahi on väärtuslikud objektid, mis tuleb ka puhkealal säilitada ja eksponeerida.

Projekti järgi tuleb Kellavere mäe kõrgemale kohale, metsa sisse, palkkonstruktsioonist 24 m kõrgune vaatetorn, mille tööjoonised on koostanud Henno Tsahkna ja Ivi Luik osaühingust Märja.

Karjääriala põhjaossa jäävast suuremast kruusaaugust kujundatakse tulevikus amfiteatri sarnane pealtvaatajate tribüün umbes 130 istekohaga, kuue kaarja paekivist istmerea ning 11-meetrise läbimõõduga ringlavaga-esinemisalaga.

Karjääri territooriumile rajatud lauluväljakule pääseb tulevikus peale praeguste juurdepääsuteede ka kaht kaldteed mööda ja nõlval paiknevat puidust treppi pidi.

Karjääriala lõunaossa näeb projekt ette platsi välikohviku või vajalike ürituste tarbeks. Välikohviku lähedusse, sissesõidutee äärde on projekteeritud külakiige asukoht.

Puhkealale on kavandatud 4 m laiune saepurukattega tervisespordirada. 700 meetri pikkust rada saab kasutada talvel suusatamiseks ja muul ajal jooksmiseks.

Tulevasele puhkealale tulevad sporditegemiseks võrkpalliplats, takistus- ja köisrajad, rippkangid, rööbaspuud ja teised võimalused.

Vana talukoha ümbrusesse luuakse telkimisala, kus on võimalik telkida niidetud murul, ööbida magamiskotiga küünis heintel, grillida ja einestada grill-varjualuses, võtta päikest ja läbi viia väliõpet puidust ringjatel lavatsitel. Varjualused ehitatakse kõrvalhoone varemetele, mille seinad tuleb restaureerida.

Projekt hõlmab ka parklate loomist. Üks neist, 10 sõiduauto- ja kahe bussikohaga, on kavandatud vana silohoidla juurde, teine puhkeala edelaossa, sõidutee äärde. Mõlemasse parklasse on ette nähtud ka infotahvlid.

Laekvere vallavanem Aarne Laas rääkis, et puhkeala loomise mõttega on tegeletud juba vähemalt viimased kümme aastat. Kõigepealt ala munitsipaliseeriti, et see jääks valla kasutusse. Kellaveres on olnud juba ajalooliselt suusarajad, lapsed on käinud kelgutamas ning peetud jaanitulesid.

Vallavanema sõnul kestsid puhkeala projekteerimistööd ise paar aastat ning neid rahastati peamiselt LEADER-programmist.

Aarne Laas tõdes, et edasine sõltub sellest, kuidas õnnestub projekte kirjutades vahendeid taotleda, sest valla eelarvest ei ole võimalik puhkeala loomist finantseerida.

Samas on puhkeala projekti valmimine olulise tähtsusega, sest see on aluseks nii vajalike tööde tegemiseks kui raha taotlemiseks, samuti on praeguseks olemas vajalikud kooskõlastused keskkonna- ja kaitseministeeriumist.

Vallavanem ütles, et eelkõige mõeldakse puhkeala loomisel kohalikele elanikele, kuid muidugi on tore, kui sellest kujuneb atraktiivne koht ka turistide jaoks.

Märksõnad

Tagasi üles