Kodu vabastamine maamaksust jätab vallad rahata

Koduõue saab maksust vabaks linnas 1500 m2 ja maal kuni 2 ha ulatuses.

FOTO: Peeter Langovits/Postimees

Seaduseelnõu, mis tõotab 2013. aastast maja- ja korteriomanikele kodualuse pinna maksuvabastust, aitab inimesi, aga jätab linnade ja valdade rahakotti augu.

IRLi ja reformierakonna maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu on tekitanud tulise mõttevahetuse, sest mitte kõik poliitikud pole sellega päri.

Eelnõu järgi saaks kohapeal elav kinnistuomanik maamaksuvabastuse linnas kuni 1500 ruutmeetri ja maal kuni kahe hektari kohta.
Maamaks moodustab 0,1-2,5% maa maksustamise hinnast. Maamaksumäära kehtestab kohalik omavalitsus. Kõige kallim on maa Tallinnas.


Lääne-Virumaal paikneb kalleim maa mere ääres, eeskätt Vihula vallas. “Meil on mereäärt 100 kilomeetri ringis,” ütleb Vihula vallas maa-asjadega tegelev Ingrid Nurmsalu. Valla maa jaguneb mitmesse hinnatsooni, mis kehtestati maa korralise hindamisega 2001. aastal. Hindamise aluseks oli paikkonna müügitehingute hind: mida kallimalt müüdud, seda kallimaks hinnati seal ka maa.

Ingrid Nurmsalu selgitab, et Lahemaa rahvuspargis elavad kinnistuomanikud maksavad vaid poole maamaksust, teiste külade, nagu Eisma, Rutja, Karepa, Toolse elanikud peavad tasuma kogu summa. Maamaksu määr Vihula vallas on 2,5% maa maksustamise hinnast. Eespool nimetatud külades on hinnatud krundi esimese 7000 ruutmeetri hinnaks 1,6 eurot, Võsul ja Käsmus on hindamise alused aga teised, siin on esimese 1000 ruutmeetri hind 3,83 eurot. “Nii on riik maa hinnanud ja siin ei saa vald midagi muuta,” kinnitab Nurmsalu.


Ebavõrdne maamaks tekitab mõnikord pingeid. Näiteks Rutja küla elanik, ettevõtja Mare Kalme räägib, et neil on hinnatsooni piiriks tee: mere poole jääval alal olevat maamaks kolm korda kõrgem. “Mina elan odavamal poolel,” ütleb Kalme ja tunnistab, et nn kallima maa elanikud panevad vahel seda pahakski. “Mina oleksin nõus ka rohkem maksma,” arvab Mare Kalme.

Maamaks laekub omavalitsuste eelarvesse ja laekumata raha teeb linnad ja vallad koduomanike maamaksu vabastuse suhtes väga murelikuks. “Meil jääks saamata umbes kaks miljonit krooni ehk
98 000 eurot,” teab Ingrid Nurm­salu.


Vihula vallavanemal Rene Treialil ei oleks maamaksuvabastuse vastu midagi, kui oleks teada, kuidas saamata jäänud maksu omavalitsustele kompenseeritakse. Praegu selle kohta infot pole.

Haljala vallas oma majas elav volikogu liige Margus Punane on samuti seda meelt, et kui valla rahakott neljandiku summa võrra ei tühjeneks, oleks tegemist päris teretulnud muudatusega. “Mul on 2500ruutmeetrine krunt ja maamaksu tasun aastas 600 krooni ringis, mida pole palju,” lisab ta.

Rakvere maamaksumäär on 1,5% maa maksustamise hinnast. Ka Rakvere abilinnapea Ain Suurkaevu sõnul seisneb probleem omavalitsusele laekumata jäävas rahas: “Kuigi maa hind Rakveres ei ole kõrge, võib üksikule eakale inimesele tunduda maamaks siiski päris suur summa.”

Tamsalu vallavanema Toomas Uudebergi meelest pärineb kogu maamaksuvabastuse asi Tallinna ja riigi vastasseisust. Tegemist on sissetöötatud maksuga, millest kõik inimesed aru saavad ja mida on seni kohusetundlikult tasutud. “Sellesama maksu abil korraldab vald elu, lükkab talvel teid lahti,” toob Uudeberg näite.


Uue, parandatud seaduseelnõu järgi vabastatakse kodualuse maa maksust ka üüritulu saajad, samuti korteriomanikud. Vahet tehakse tihe- ja hajaasustusel, valdades asuvais nn põllukülades ei laiene samasugune maksuvabastus kui maal.


Tagasi üles