/nginx/o/2010/06/14/386073t1h0a86.jpg)
Teisipäeval, 14. juunil on Eestis lipu- ja üleriigiline leinapäev.
Teisipäeval heisatakse küüditatute mälestuseks Eesti lipud leinalipuna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Homme möödub 70 aastat päevast, mil Nõukogude võim küüditas Eestist Siberisse üle 10 000 inimese. Eesti lipu heiskavad leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Leinalipu võivad heisata ka kõik teised.
Ööl vastu 14. juunit toimus esimene massiküüditamine Eestis. Samal ajal korraldati operatsioon ka Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes ja Moldavas.
Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti NKVD poolt kokku umbes 6000 inimest. Leinalipuna heisatakse lipud hiljemalt kell 8.. Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve. Leinalipuna heisatud Eesti lipp langetatakse kell 22.
Üleriigilisel leinapäeval asendatakse välisorganisatsioonide lipud Eesti lippudega. Asutuste lipud heisatakse koos Eesti lipuga leinalipuna. Leinalipp heisatakse lipumasti ilma musta lindita nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel. Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse lipu alläär lipuvarda keskkohta. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp lipumasti tippu. Lipuvardaga leinalipu heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni lipukanga alumise servani.