Rakke vallas asuv Seljamäe matkarada pakub praegu suure elamuse neile, kellele meeldib, et teekond on seikluslik. Samuti on see üks paik, kus võimalik meelde tuletada, milliseid ulatuslikke kahjusid tekitasid mullu augustis möllanud tormid.
Loodus: Retk Seljamäe matkarajal meenutab augustitorme
14. juuni 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seljamäe matkarada asub Piibe ja Rakvere-Tartu maantee vahelisel alal ning on märgistatud suunaviitadega. Matka võib alustada Piibe-Tartu maanteel Põltsamaa jõe silla juurest ja lõpetada Oljul Vägeva-Rakke maanteel või toimida vastupidi.
Üle nelja kilomeetri pikkusel matkarajal näeb vaheldusrikast loodust. Arvestama peab aga sellega, et raja läbimine ei ole kergete killast - kõikjal on maha langenud puid, millest tuleb üle ronida, teinekord on kergem alt läbi saada.
Vaatepilt on uudistamist väärt, sest rajal saab ülevaate olukorrast, millised nägid välja meie metsad pärast seda, kui tormid neist olid üle käinud.
Muidugi ei ole tormimurd ainus, mille pärast tasub matkarajale minna. Matkarajal, üsna raudtee lähistel asub 0,5 ha suurune kinnikasvav Edru Kaanjärv, kus elavad rohelised veekonnad, kasvavad vesiroosid. See õõtsikkaldaga järveke on Endla soostikus põhjapoolseim.
Juuni esimesel nädalavahetusel rajaga tutvumas käinud rõõmustasid nii Euroopa suurimate õitega käpaliste ja II kategooria looduskaitsealuse liigi – kauni kuldkinga– nägemise üle kui imetlesid õitsevaid kullerkuppe, piibelehtede ehk maikellukeste rohkust ning muidugi paljusid teisi lilli ja taimi.
Meeleolukust teekonnale lisavad väikesed, aga tähenduslikud inimtegevuse märgid - näiteks üks tagi, mis ripub puu küljes, on rohkem rajal käinutele juba teatud-tuntud.
Nii mõnigi, kes viimati läbis raja mitu aastat tagasi, tundis äratundmisrõõmu.
Seljamägi, mida matkarada tutvustab, on kohati kuni 16, keskmiselt kuni 8meetrit kõrge ja umbes 9 kilomeetri pikkune vallseljak.
Rahvasuu räägib, et Seljamägi olevat tekkinud Kalevipoja mantlihõlmast pudenenud liivast, kui ta kandis seda Võrtsjärvest Pihkvasse. Seljamäe harjapidi on kulgenud juba muinasajal Selist Piipe suunduv ratsarada, mis ühendas Vaigat Järvamaaga.
Rakke valla lõunaosas asuv Seljamägi on sealsete loodusväärtuste tõttu arvatud üleeuroopalise hoiualade võrgustiku Natura 2000 alade hulka.
Hoiuala suurus on 199 ha, kus kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud, aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud, vanad loodusmetsad, vanad laialehelised metsad, rohunditerikkad kuusikud, okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel, soostuvad ja soo-lehtmetsad.