Juhtkiri: Punkpidu jätkub

Päikeseprillid. Foto: Marina Puškar / Postimees

Kui Isamaa ja Res Publica Liit oli kolmanda juhtiva parteina andnud rohelise tee Toomas Hendrik Ilvesele presidendina jätkamiseks, vajus keskerakonna esimees Edgar Savisaar Hundisilma talus oma lemmiktugitooli ning püsti tõustes oli asi talle selge – päästa saab vaid ignorant Indrek Tarand.

Kui see nimi välja käidi ja ka üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti sööstnud Tarand ise mängu ilu nautimise nimel oli nõus taas fookusesse astuma, läkski lahti suureks tormiks veeklaasis.

Leidub neid, kes tulihingeliselt pooldavad Ilvesele vastaskandidaadi teket, et ei korduks nõukaajast tuttav valimisfarss. Teised näe­vad selles sammus vaid klounaadi. Iseenesest mõista käivitati Facebookis Tarandit toetav hääletusmasin ning ilmselt on nende ridade ilmumise ajaks seal ka Ilvese pooldajatelt lehekülg.

Tarand ütles, et tema on tõsiseks debatiks valmis, peaasi, et debatt ei taan­duks teemale “kikilips versus päikeseprillid”.
Aga debatt juba käib ja arvamusi tuleb seinast seina. Kuigi augustikuiste presidendivalimiste tulemusele vastaskandidaadi esilekerkimine tegelikult mingit mõju ei avalda.

Üks arvamus sotsiaalmeediast: “Soovin presidendiks inimest, kes on seisnud töötukassa ja sotsiaalabi järjekorras, kes on olnud armunud ja haiget saanud, kes on teinud vigu ja neist õppinud. Tahan teada, millal me võtsime omaks presidendi, kes on alati ülemus, aga mitte kunagi tööline.”

Virumaa Teataja leiab, et Eesti ei ole Galaktika Douglas Adamsi kultussarjast “Pöidlaküüdi teejuht Galaktikas”, kus Galaktika president oli tegelane, kelle ülesandeks oli reaalset võimu omamata oma tegudega tõmmata tähelepanu eemale nendelt, kelle käes võim tegelikult on.
Presidendi ametikoht ei ole selline, mille ümber oleks vaja pulli teha. Ei saa ju võtta tõsiselt Indrek Tarandit, kes on järjepidevalt keskerakonda peedistanud, sellesama erakonna presidendikandidaadina. Samas on ka Eesti ilmselgelt stagnatsioonis ning siingi on vaja raputust.
Näib, et punk laulupidu jätkub …