/nginx/o/2011/06/15/630452t1h9ab9.jpg)
Alanud vihmad on rõõmusõnumiks Virumaa põllumeestele, sest kuiv kevad ja juuni alguse põuanädal ähvardasid teraviljakasvatajaid ikaldusega ning pärssisid heintaimede kasvu.
Vihm leevendab põllumehe muret
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike-Maarja valla teraviljakasvataja, põllumajandusfirma Avispeamees omanik Jaak Läänemets ütles, et vihm toob põllumehele tublisti kergendust. “Suviviljale on see niiskus kosutav ja soodustab taimede kasvu,” sõnas ta. Tõsisemad on lood taliviljaga, mis praegu õitseb.
“Kuiv kevad ja juunikuu alguse kuivaperiood jätavad talivilja saagikusele ilmselt oma negatiivse jälje. Aga käesoleva nädala vihmad päästavad halvimast,” arvas Läänemets.
Simuna Ivaxi omanik Hans Kruusamägi, kes majandab põldusid rohkem kui 3000 hektaril, kinnitas samuti, et vihm tuli õigel ajal. “Põud hakkas tegema liiga nii tali- kui suviviljale,” märkis ta.
Teravilja 2000 hektaril kasvatav Tamsalu valla põllumees Jaan Kiisk nentis, et pikalt püsinud kuivus mõjus teraviljade kasvule ebasoodsalt. “Juuni alguse kuumuses hakkas teravili kiirelt valmima. Teravilja normaalseks arenguks vajalikku niiskust aga nappis,” rääkis Kiisk.
“Tänavu ongi nii, et põllumees, kes järgis täpselt agronoomilisi nõuandeid, võis saada halva tulemuse. See kehtib talivilja ja suvirapsi saagi perspektiivi kohta,” kõneles Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Ülo Niisuke.
Põllumeeste juht selgitas, et head orased tarvitasid külmumata mulla ja paksu lumikatte tõttu hulgaliselt toitaineid. Kevadel levis lopsakal orasel kiiresti lumiseen. Järgnes põuaperiood, taimed närbusid ja tekkiski vajadus ümber- või täiendavaks külviks. Olenevalt ettevõttest ulatus see 50-100 hektarini. Paljud varakevadel külvatud rapsipõllud on nigelad.
“Aga piirkonniti on olukord erinev. Mitmed tunnevad muret odrasaagi pärast. Sikkani-Pendri talu peremees Urmas Einberg ütles, et vili on vaevu 15 cm kõrge ja juba loob pead. Heitlikud ilmad on mõjutanud ka heintaimede kasvu. Maakonnas tervikuna on heintaimede saak kolmandiku võrra tavalisest madalam. Konsulent Ene Milvaste annab nõu, et on viimane aeg esimene niide siloks teha, sest vihm annab lootust saada teisest niitest korralikku saaki,” kommenteeris Ülo Niisuke.