Looma või linnuga looduses kohtudes ei tohi teda koju viia

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rebasekutsikas tee ääres.
Rebasekutsikas tee ääres. Foto: Küllike Rooväli

Varasuvel looduses liikudes võib sageli kohata noori loomi ja linde. Looma- või linnupojaga kohtudes ei tohi teda mingil juhul kaasa võtta, sest looma elukoht on looduses, teatab keskkonnaamet.


Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi sõnul pole looduses vabalt elav loom või lind üldjuhul abitus seisundis.

“Inimene samastab loomapoja käitumise inimlapse abitusega ning kahjuks ruttab sageli oma tõekspidamiste järgi abi korraldama. Looma püütakse inimese arvates paremasse kohta ümber paigutada, näiteks koju viia,“ ütles keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi.  

Looma lähedusse liigselt oma tegevusjälgi jättes kas pildistades, muidu imetledes või looma koguni inimkeskkonda kaasa võttes, seatakse looma või ka enda elu ohtu. Inimese tekitatud segaduse varjus kasutavad oma võimalust röövloomad, näiteks pesaröövlid (varesed, kajakad, kassid ja koerad).

Läheduses viibiv vanaloom (näiteks põder, karu, luik) võib instinktiivselt käitudes olla inimesele ka otseselt ohtlik. Nähes linnupesa, kohates noorlooma või vanemaga pesakonda, on parim koheselt tuldud teed pidi taganeda.  

Põgus kokkupuude inimesega ei kahjusta noorlooma, kuid loodusele võib pöördumatut kahju tekitada, kui jääme looma oma huvist lähtuvalt pikemalt jälgima või otsustame ta loodusest "kindlasse" kohta viia.  

Reeglina tunneb loom end looduses kõige paremini.

Juhul, kui tegu on ilmselgelt  vigastatud linnu  või metsloomaga, tuleks helistada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

Valveoperaator edastab teate keskkonnaametile ja päästeametile, kes hindavad olukorda ja otsustavad edasise tegevuse.  

Märksõnad

Tagasi üles