Kui vaatame ajaloos tagasi, võime tõdeda, et elu säilimine Eestimaal on paljuski sõltunud elust maal ja selle edendamisest. 1879. a kirjutas Jakob Pärn raamatu “Oma tuba, oma luba” (tõlgitud esimese eestikeelse raamatuna soome keelde 1882. a), mis innustas nii eestlasi kui soomlasi talusid päriseks ostma ja oma õunaaeda rajama. Tegelikult hakkas talude päriseksostmine tunduvalt varem pihta.
Juba 1804. a Liivimaa talurahvaseaduse alusel võisid talupojad maad osta. Intensiivne talude päriseksostmine toimus XIX sajandi 60-70ndatel aastatel. Maaomand aitas kaasa eestlaste eneseteadvuse tõusule ja rahvuslikule ärkamisele ning kujunemisele kultuurrahvaks. Enne Esimest maailmasõda oli päriseks ostetud u 42% maast ja loodud üle 56 000 talu.
Eesti vabariigi algusaastatel, kui pandi alus meie iseseisvusele, oli oluline osa põllumajandusel. 10. oktoobril 1919. a võeti vastu maaseadus, mille alusel viidi ellu maareform, andes maad talupoegadele mõisamaade jaotamise teel. Moodustati veel üle 50 000 talu.
Juba XIX sajandi lõpus – tõstmaks majandamise efektiivsust – hakkas rahvas looma ühisettevõtmisi. Iseseisvuse algul oli neist arvukamalt masinatarvitajate, piima- ja turbaühinguid, arvuliselt vastavalt 576, 250, 210 ühingut. 1930ndail, pärast mõisamaade jaotamise lõppemist, viidi läbi maareformi II etapp. Loodi asundusamet, kelle ülesandeks jäi uudismaade raadamine ja asundustalude ning sinna ühendusteede rajamine. Sadakonnas asunduses oli kokku u 3000 asundustalu. Vahemärkusena, meie olümpiasangarile Palusalule kinkis riigivanem asundustalu Pillapalus.
See reform jäi lõpetamata, sest algas sõda. Hiljem on tulnud rahval läbi elada mitmeid katsumisi, nagu küüditamised, kollektiviseerimine, talude tagastamine ilma vajalike tingimuste loomiseta.
Praegune maareform on senini lõpule viimata, palju maad on kuhjunud riigi kätte. Aeg oleks teostada uus maareform, mida soodustaks ka tehnika edasiareng. Tuleks jagada tasuta maad noortele peredele, spetsialistidele ja maale elama asuda soovijatele. Mitte ainult jagada maad, vaid aidata elu maal ka sisse seada, rajades selleks passiivmaju, kus on ära kasutatud päikese- ja tuuleenergia jm võimalused.
Teiste sõnadega, vaja oleks rajada vastav tööstusharu või elavdada ettevõtmisi. See oleks tõsine meede tööpuuduse vähendamiseks. Praegu on Eestis 99 000 töötut, neist 56 000 pikaajalist.
Maale elama asumise üheks tingimuseks peaks olema inimestel ette näidata mingi äriplaan, kuidas maal toime tulla, ja muidugi kontroll selle plaani teostamise üle.
Tingimuste loomine maale elamaasujatele vajab kindlasti põhjalikku kaalumist, kuid need tingimused peaksid soodustama maale elamaasumist ja maaelu intensiivistamist, mitte selle takistamist bürokraatlike ettekirjutustega.
Suurim probleem on kindlasti paljude inimeste tööharjumuse kadumine ja motivatsiooni puudumine ning nende omaduste taastamine, samuti oskuse omandamine uue kalli tehnikaga toimetulekuks. Kuid katsetama peab, sest ajaloost on palju näiteid, kuidas suudetakse tekkinud olukorraga kohaneda.
Arvatakse, et osa eestlasi suutis ristirüütlite vallutuste järel kohaneda uue olukorraga ja muutuda ise mõisnikeks. Iseseisvumise järel kuulus 1065 mõisast eestlastele 57. Tuntumad eestlastest mõisnikud olid Mats Erdell, Alfred Kalm, Tõnu Walk, Peeter Munna. On veel vihjeid, et saksastunud suguvõsadest võisid eestlaste järeltulijad olla Maydellid, Metstakid, Wrangelid, Tollid.
Eestlaste igipõlised omadused – visadus ja taiplikkus – peaksid tagama uue maareformi jätkusuutliku läbiviimise. Takistuseks võib saada laialt juurdunud ratsa rikkaks saamise mentaliteet, arusaam, mida oleks vaja pisendada. Tarvis on juurutada arusaamist, et peale materiaalse rikkuse on teisigi väärtusi.
Lisaks tööpuuduse vähendamisele, aitaks selline maareform parandada riigimaa haldamist, samuti aitaks olulisel määral kaasa taastuvenergia kasutuselevõtule. Teatavasti on ELi nõue, et 2020. a suureneks riikide taastuvenergia kasutamine energiabilansis 20%ni, meie vabariigi plaan on ambitsioonikam, jõuda selleks ajaks 25%ni. ELi nõue on põhjendatud, sest poole sajandi pärast võivad fossiilsed kütused juba lõppenud olla. Maale elamaasumise võimalus tõstaks inimestes kindlustunnet tuleviku ees ja aitaks kindlasti kaasa ka elanikkonna kasvule. Maa kasutuselevõtt elavdaks toiduainete toodangu kasvu, mis omakorda suurendaks eksporti ja aitaks ühtlasi mingilgi määral maailma toiduainete kriisi leevendada.
Vähetähtis pole ka julgeolekuriskide maandamine, seejuures hoitaks ära maa libisemine võõramaalaste kätte. On andmeid, et enne Teist maailmasõda osteti Eestis maad kokku KGB raha eest. Tähtis on seegi, et eestlased jääks peremeheks omal maal ja ei korduks enam ajalugu, kus ollakse küll vaba, kuid maa kuulub võõrastele.
Kõige kompetentsem lüli maareformi teostamisel peaks olema vald, kes aitaks leida need asumite kohad, kuhu rajada uued talud. Üle Eesti peaks tekkima selliseid asumeid 200 ringis, kuhu on rajatud umbes kakskümmend 30-50hektarist talu. Tegelda tuleks ka juurdepääsuteede rajamisega. Eesmärk peaks olema minna kaugemale kui 1930ndail.
Maaelu elavdamine nõuab kindlasti muidki ettevõtmisi. Näiteks tuleks üle Eesti rajada vähemalt 300 multifunktsionaalset perekeskust, kus on nii olme- kui vastuvõturuumid perearstile, postiteenuse pakkumise võimalused, ruumid teistelegi ettevõtmistele, nagu kaugtöökeskusele, noortekeskusele, konsultatsioonikeskusele, apteegile, seltsinguile jm ruumid vastavalt kohalikele vajadustele.
Kust leida raha nende kahe valdkonna arendamiseks, sest vaevalt inimesed või omavalitsused seda oma vahenditest suudavad. Peale riikliku võimaluse oleks selleks pankade väljaviidava kasumi maksustamine või luua seadusandlik võimalus see kasum investeerida ülaltoodud ettevõtmistesse. Vahemärkusena tuleb öelda, et väljaviidav kasum maksustatakse pankade emamaal, kus maksumäär on kõrgem kui meie riigis. Vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele topeltmaksustamist ei toimu. Seega pankadel oleks kasumlikum lasta kasum maksustada meie riigis.
Veel on võimalik raha leida mitmesugustest programmidest (PRIA. LEADER, KOIT jm). Lahendus oleks ka Eesti kapitalil põhineva panga asutamine, kust saada soodsatel tingimustel pikaajalisi laene.
Endel Susi