Statistikaameti uuringust selgus, et üheski kohalikus omavalitsusüksuses polnud möödunud aastal rändesaldo positiivne, enim ületasid lahkujad saabujaid Tapa vallas.
Maakonnast lahkutakse paremat elu otsima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tapa vallavanema Alari Kirdi sõnul saabus valda möödunud aasta teises pooles kokku 206 elanikku ja lahkus 259. “Seda võib laiendada terve aasta peale, tendentsid on üldjoontes samad,” märkis Kirt. “Suurim elanike vahetus toimus Tallinna linnaga, sealt tuli 20 inimest ja sinna lahkus 53,” on Tallinna tõmme vallavanema hinnangul jätkuvalt tugev nagu enamiku teiste omavalitsustegi puhul. “Suurlinna tulede vastu ei saa, need kutsuvad vastupandamatult,” tõdes ta.
“Teiste omavalitsustega peale Tallinna ei ole mingit reeglipära, kord toimub liikumine sinna ja samas võib järgmine periood olla liikumine hoopis vastupidine,” lisas vallavanem.
Suurem liikumine oli Tapa vallavanema sõnul ka Tamsalu vallaga, kust tuli kaheksa ja kuhu lahkus kaks inimest, samuti Tartu linnaga (seitse saabus ning kolm lahkus) ning Ambla vallaga, kust saabus viis ja kuhu Tapa vallast läks kolm inimest.
Soolisi eripärasid valda saabujate või vallast lahkujate puhul Kirdi hinnangul välja tuua ei saa, liiguvad nii mehed kui naised. Kui vaadata vanuselist struktuuri, siis vahetavad elukohta enim tööealised, 26-65aastased inimesed. Möödunud aasta teises pooles lahkus tööealisi Tapa vallast 141 ning saabus 117. “Teistes vanusegruppides mingeid seaduspärasid välja tuua ei ole võimalik, lahkujaid on umbes samapalju kui saabujaid,” kõneles Kirt.
Teistest omavalitsustest pisut vähem on inimesi ära läinud Sõmeru vallast, Rakvere linnast ja Vinni vallast, samuti Tamsalust ja Väike-Maarjast.
Maavanem Einar Vallbaumi sõnul on muretsemiseks põhjust olnud juba mitu aastat. “Rahvastiku statistikat vaadates peame tõdema, et maakonna elanike arv on aasta-aastalt järjest vähenenud, nii loomuliku iibe kui negatiivse rändesaldo tõttu,” ütles Vallbaum ja lisas, et enamasti toimub elukohavahetus suuremate linnade, aga ka välisriikide kasuks ning seda peamiselt ikka n-ö parema elu otsimisega seoses. “Kui inimesed ei näe omavalitsusel perspektiivi, jätkusuutlikkust, siis nad kolivadki mujale, sinna, kus lisaks töökohale on kättesaadavad ka kvaliteetsed avalikud teenused,” tõdes maavanem.
Maavalitsuse rahvastikuregistripidaja Eve Prillopi sõnul maavalitsuse rahvastikuregister ei kogu vanusestruktuurilisi andmeid selle kohta, kes maakonnast lahkuvad või siia tulevad, samuti ei pea inimesed avaldama põhjust, miks elukohta vahetatakse.
Statistikaameti andmetel domineerivad elukohavahetajate hulgas nii sisse- kui väljarändajatena aga enim noored, 20-30 eluaastates inimesed. Statistikaameti uuringust möödunud aasta rändesaldo kohta selgus ka, et märkimisväärne osa on alla 10aastaseid lapsi, mis lubab oletada, et rändavad lastega noored pered.
Maavalitsuse rahvastikuregistri andmetel on tänavu esimese nelja kuu jooksul maakonnast lahkunud 1439 ja saabunud 1202 inimest. Enim lahkuti Harju maakonda (229 inimest), enim saabuti Lääne-Virumaale samuti Harjumaalt (95 inimest). Maakonnasiseselt omavalitsusüksuste vahel vahetas elukohta 951 inimest. Välisriiki lahkus 136 ja sealt saabus 44 inimest.
Mitte ainult inimeste lahkumine Lääne-Virumaalt mujale ei vähenda maakonna rahvaarvu, vaid ka negatiivne iive.
Aasta esimese nelja kuu sündide ja surmade arvestusega on n-ö plussis vaid Rägavere ja Viru-Nigula vald, kus sünde oli ühe võrra enam kui surmasid.
Sünde-surmasid oli võrdselt Tapa vallas, teistes maakonna omavalitsustes ületasid surmad sünde. Kokku suri maakonnas jaanuarist aprilli lõpuni 281 inimest ning sündis 209 uut kodanikku.
Rahvaarv on 2001. aastast kuni 2011. aasta 1. jaanuarini vähenenud kõigis maakonna omavalitsustes, vähendades maakonna rahvaarvu maavalitsuse rahvastikuregistri andmetel 4102 inimese võrra.
Kokku elas registri andmetel 1. jaanuari 2011 seisuga maakonnas 65 469 inimest.
Ääremaadelt liigutakse linna lähedale maale
Siseränne ehk elukohavahetus Eesti piires, mis ületab maakonna, linna või valla piire, jäi 2010. aastal statistikaameti andmetel varasema aasta tasemele.
Maakonna, linna või valla piire ületades vahetas elukohta ligikaudu 37 500 inimest.
Jätkuvalt on siserände suunad äärealadelt linnadesse ning sealt omakorda lähivaldadesse. Populaarsed rände sihtkohad on tagamaad (keskuste ümber ehk linna lähedale maale), mille tulemusena muutub piirkond investoritele huvitavaks ja luuakse lasteaedu, koole, töökohti.
Ääremaadelt liiguvad inimesed aga ära, mis omakorda ääremaastab piirkonda veelgi enam.
Suurim tõmbekeskus on Tallinn, mis suutis teist aastat järjest hoida oma rändesaldot positiivsena kogu Eestist tulevate sisserändajate tõttu ning kus elanikkond kasvas 2353 inimese võrra. Järgnesid Harku ja Rae vald (rahvaarv kasvas rände tõttu vastavalt 853 ja 442 inimese võrra). Siserändes olid suurima negatiivse rändesaldoga (välja rändas rohkem inimesi kui sisse) Pärnu ja Tartu linn.
Statistikaameti andmetel varasemate aastatega võrreldes riigist väljaränne suurenes ja sisseränne vähenes – 2010. aastal rändas Eestist välja 5294 inimest ning immigreerus 2810 inimest. Alates taasiseseisvumisest on Eesti väljaränne ületanud sisserännet.