Ühendriikide presidendi Barack Obama kinnitusel tuuakse tänavu Afganistanist välja 10 000 USA sõdurit ning 2014. aastal peaks Afganistani missioon lõpule jõudma. Mitu USA liitlast teatas pärast Obama etteastet samuti vägede väljatoomisest.
Juhtkiri: Võidetud lahing, kaotatud sõda
Belgia on lubanud oma väekontingenti vähendada poole võrra. Osaliselt on lubanud väed välja tuua ka näiteks Prantsusmaa, Hispaania ja Suurbritannia. Väiksematest riikidest on teatanud Sloveenia, et toob kõik oma 89 sõdurit koju juba oktoobriks.
Nagu eelmistki Afganistani sõda, võib ka seda lugeda liitlasvägede jaoks kaotatud sõjaks. Suure meediakära saatel toimunud esiterrorist Osama bin Ladeni tapmine oli heaks ettekäändeks, et peamine eesmärk on sellega justkui täidetud.
Eesti, Läti ja Soome valitsusjuhid on teada andnud, et oma vägede Afganistanist väljatoomisega ei kiirustata. Muidugi, sarnaselt liitlasvägedele osaline väljatoomine Eesti nii väikesearvulise, 170 inimesest koosneva kompanii puhul oleks ilmselt tehniliselt raskesti teostatav, kuid ka selles on Eesti poliitikud hetkel vastandlikel seisukohtadel.
Erinevad asjatundjad on prognoosinud vastakaid arenguid, mis juhtub pärast liitlasvägede lahkumist. Kodusõda ilmselt hoogustub ja valitsusvastaste võitlushimu tõenäoliselt hoogustub. Kuid ka liitlasvägede poolt välja õpetatud Afganistani oma sõjaväe ja politsei võime olukorda kontrolli all hoida on palju parem kui enne. Kas ka piisavalt hea, et olukorraga toime tulla, seda näitab aeg. Suure tõenäosusega nad kogu riigi territooriumi kontrollida ei suuda.
Alates 2003. aastast, kui Eesti rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude koosseisus Afganistani missioonis osaleb, on hukkunud kaheksa eestlast.
Eesti Afganistani missioonis osalemine välispoliitilise sammuna oli ehk möödapääsmatu, aga kui seal riigis lõppkokkuvõttes taastub endine olukord, siis eestlaste valatud veri võib olla mõttetult valatud. Võidetud on küll lahinguid, aga sõda tervikuna on kaotatud.