Väike Käru küla pidas suurt pidu

Käru hariduselu 225. aastapäeva tähistamine. Foto: Kaja Kikerpuu

Jaanipäeval, 24. juunil tähistati Väike-Maarja vallas Kärus IV külapäeva, mis oli pühendatud 225. hariduselu aastapäevale.

Üritused algasid Käru seltsimajas, mis oli ühtlasi viimane koolihoone. Tähtsaks sündmuseks oli seltsimaja teisele korrusele üles pandud näitus “Käru hariduselu läbi aastate”, kus oli väljas laste töid nõukogude ajast , Käru kooli raamatukogu raamatuid, templeid, kooliõpikuid, töövihikuid. Samuti sa seal tutvuda vanade fotode ja ajaloomaterjaliga Käru küla kohta.

MTÜ Käru Küla Seltsi juhatuse esimees ja külavanem Riina Rajaste rääkis, et suurem osa asju pärines pikaaegse õpetaja ja koolijuhi Aino Pärna ajast, kes asus Käru algkooli tööle 1949.aastal ja töötas seal kuni sulgemiseni. Praegu 96aastaselt naiselt saadi materjale, mida ei ole kunagi varem eksponeeritud.

Seltsimaja saalis toimusid ettekanded erinevatest perioodidest hariduselus. Esinesid endine õpetaja ja viimane kooli juhataja Maiu Talja (1993-2005 a.), kes rääkis hariduse andmisest Käru külas aastani 1971, mil suleti vanas koolimajas asunud kool. Kooli taasavamisest 1993.aaastal endises Käru rahvamajas, praeguses seltsimajas, rääkis Ly Niinelaid, kes oli seal ka esimene juhataja ja õpetaja.

Kokkutulnud käisid ka Käru kooli tuntuima vilistlase, ennesõjaaegse Eesti vabariigi riigi- ja majandustegelase Juhan Kuke kodukohas, kus asub mälestuskivi. Endine Avanduse vallavanem Jüri Aavik andis seal ülevaate suurmehe elust ja tegevusest.

Riina Rajaste sõnul oli rahvast palju- umbes 170 inimest ning kunagisi Käru kooli õpilasi oli kohale tulnud isegi Tallinnast. Rajaste leidis, et hariduselu aastapäeva ja külapäeva sidumine annab inimestele võimaluse kokku tulla erinevatest Eesti otstest, näha oma klassi- ja koolikaaslasi, vaadata koos vanu pilte ja rääkida oma mälestusi.

"Tore oli kuulata kahe proua juttu, kes leides tuttava koolipildi arutasid: "Kas need oleme tõesti meie? Vaata meil on ühesugused rätikud peas ja sul ei ulatu istudes jalad maha." Ja teised , kes leidsid kooliaegse salmiku, olid nii siiralt rõõmsad nagu oleks leidnud kaotatud aarde,“ meenutas Riina Rajaste ilusaid hetki külapäevalt.

Pärast ametlikuma osa lõppu kogunes rahvas kiigeplatsile jaanitulele: MTÜ Simuna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi näitering esitas kaks lustakat Oskar Lutsu näidendit, esinesid pillimehed ja lauljad kohalikust Väike-Maarja valla Kaarli talust, ürituseks avatud kohvikus pakkusid oma kandi perenaised isevalmistatud küpsetisi ja kohvi.

Lapsed võtsid mõõtu jooksus mööda kiigeplatsi ringteed, milles osalesid ka emad-isad, sest mõned väiksemad osalejad väsisid enne lõppu ära ja neid tuli kanda üle lõpujoone. Veel võistlesid nii väiksed kui ka suured teatevõistluses, saapaviskamises, täpsusvisetes ja mehed ka sangpommi tõstmises. Kohaletulnudki hindasid üritust igati kordaläinuks.

Käru kooli vilistlane Tallinna Tehnikaülikooli teadur Paul Vesiloo märkis, et päev oli tõeliselt ilus ja hinge kosutav.

“Mina sain oma teadmiste vundamendi Käru koolis 1939. a sügisest kuni 1942. a kevadeni. Need, kes kardavad, et väikestes koolides ei saa anda heatasemelist õpet, eksivad. Just väikeses koolis saab õpetaja parema kontakti õpilastega ning on suuremad võimalused äratada õpilastes õpihuvi. Minu õpetaja Gustav Tomberg tuli üksi toime kolme klassi õpilaste õpetamisega. Kärus saadud heale teadmiste vundamendile sain panna inseneriõppe,” leiab Vesiloo.

Käru algkool suleti 2005. aastal õpilaste vähesuse tõttu. Enne sulgemist õppis seal viis poissi.

Ehkki Käru on väike koht soode ja metsade taga, elavad seal aktiivsed inimesed: hariduselu aastapäevaks valmis Käru küla tutvustav voldik, seltsimaja juurde pannakse üles külasisesed suunaviidad, mis näitavad näiteks, kuhu jääb kiigeplats või kuhu osaühing Kerro.

Augustis peetakse aga juba 27. korda Käruveski mänge. Mängud said alguse ,kui Käruveskis , mis asub Kärust umbes kolme kilomeetri kaugusel, tegutses Kirovi nimelise kolhoosi kalakasvatus. Mängud on mõeldud kohalikele lastele ja alati võistlevad ka täiskasvanud.

Võisteldakse hoota kaugushüppes, palliviskes, kuulitõukes, teatejooksus ümber kalatiikide ja paljudel teistel aladel.

Ettevõtmiste õnnestumiseks on kirjutatud projekte ning saadud vahendeid kohaliku omaalgatuse programmist.