Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/07/01/650282t1h6ecb.jpg)
Heledapäine keskkooliõpilane Nanci Ristla kuulutati mõni nädal tagasi esimeseks Eesti naisvormelisõitjaks, kui etapp Soomes oli läbitud. Neiu on spordialast vaimustuses ja plaanib nüüd keskenduda sõidutehnika lihvimisele. Pikast suvepuhkusest on Nanci aga loobunud, et juhendada sõitjaid Põhjakeskuse ees paikneval hobikardirajal.
Autorehvidega piiratud sõiduraja ääres võib märgata pealtvaatajaid. Ühed ootavad oma sõidujärjekorda, teised jälgivad toimuvat niisama. Põnev paistab olevat kõigil.
Kaks noormeest, kiiver peas, on istunud kartidesse ja valmis teineteiselt mõõtu võtma. Õbluke Nanci kordab üle lippude tähendused ja peamised reeglid – sõita tuleb piirete vahel ja kaassõitjat rammida ei tohi –, tõmbab hobikartide mootorid käima ning sõit võib alata.
Naerusuine neiu meenutab, et ise tegi ta esimese kardisõidu 11aastasena, olles isaga kardivõistlustel kaasas. “Jalg oli mul kipsis, aga sõita meeldis,” räägib Nanci. Sellest ajast alates ongi ta autospordiga tegelenud, esmalt sõitis kardiga ja nüüd kihutab vormelil.
Tööd Põhjakeskuse parklas peab Nanci mitmekülgseks ja huvitavaks. “Tuleb inimestega suhelda ja samas ka vastutada selle eest, et rada korras oleks,” räägib neiu. Rakvere eragümnaasiumis muu hulgas turismiettevõtlust õppiv Nanci ütleb, et selles töös on ta saanud juba õpitut rakendada. “Psühholoogia oli hästi huvitav õppeaine ja siin pean ju ka suhtlema,” selgitab ta.
Samas sarnaneb töö Nanci meelest mõnes mõttes ka mehaaniku omaga, sest vajadusel tuleb kardil rehve vahetada ja sõiduriistu puhastada. Lisaks teha ka füüsiliselt raskemat tööd: aeg-ajalt kohendada autorehvidest ehitatud piiret, kui sõitja seda ramminud on.
Unistused said teoks
Neiu tunnistab, et idee rajada Rakverre kardirada on olnud juba ammu. “Ometi on see jäänud kas raha- või ajapuuduse tõttu teostamata,” nendib Nanci. Nüüd tegid vormelisõitjanna ja tema klassiõe isad üheskoos mõtte teoks. “Eesmärk on tuua Rakveresse sporti, et inimestel oleks suvel tegevust. Omast käest tean, et suvel pole siin eriti midagi teha,” selgitab autosportlane.
Praegune kardirada on ajutine ja seda saab külastada 20. augustini. Seejärel tagastatakse renditud kardid koos muu varustusega. Karte Nanci kiidab - need on heas sõidukorras ja päris kiired. “Neil on 270kuupsentimeetrised Honda mootorid peal,” täpsustab ta.
Mõni aasta tagasi ütles Nanci ühes intervjuus, et tema unistus on ära proovida vormelisõit. Nüüd on see unistus teostunud ning asemele tulnud uus: võita järgmisel aastal Soome meistrivõistluste tiitel. “Selleks tuleb teha tööd ja vaeva näha,” tunnistab ta ja lisab, et seni on koolitööde ja vormelisõitja litsentsi saamise kõrvalt paraku vähe aega olnud.
Tegevusplaan, kuidas oma sõiduoskusi lihvida, on Nancil olemas. “Peaksin autoga veel rohkem sõbraks saama, tegema võimalikult palju testsõite ja harjutama starti. Eks seal ole teatud nipid, näiteks jalaasend on kuidagi diagonaalis,” räägib neiu. Soomes Alastaros sõites õnnestus Nancil saada tippkiiruseks 204 km/h. “Praegu sõidan Vormel Fordi sarjas ja sel aastal ongi oluline mitte punkte, vaid kogemusi ja kilometraaži juurde saada,” kõneleb noor sportlanna oma eesmärgist.
Rääkides suurematest kiirustest, tunnistab neiu, et kõik on harjumise asi. Kui alguses võttiski sees kõhedaks, siis nüüd sirgel teelõigul jalga gaasipedaalil hoides tekib hoopis mõte, kuidas masinale kiirust veelgi juurde saada.
Selleks et vormelirajale üldse pääseda, tuleb lisaks vajalikule varustusele ja teadmistepagasile hankida ka litsents. Nanci sai vajaliku tõendi Soomest. “Sõitjatele tehti kaks treeningpäeva, tutvusime raja oludega ja lihvisime oma sõidutehnikat,” kirjeldab ta ja lisab, et koolitus lõppes mahuka eksamiga.
Tegemist oli seitsmeleheküljelise kirjaliku eksamiga, kus Nancil tuli kasutada ka “õlekõrt”. Keelebarjääri tõttu. Nimelt tõlkis üks tüdruk talle küsimused inglise keelde, Nanci vastas ja too kirjutas öeldu taas soome keeles eksamilehele.
“Mõned küsimused olid päris rasked,” nendib neiu. “Eksamil küsiti lippude, reeglite ja isegi maksude kohta,” nimetab ta käsitletud teemasid.
Nanci arvates on vormelisõidu puhul olulised kolm komponenti: mõistus, osavus ja õnn. “Kui ikka masin tõrgub, ei saa ka häid tulemusi tulla,” selgitab ta. Samas rõhutab vormelisõitjanna, et tähtis on ka füüsiline vorm, sest järjest tuleb sõita 20 minutit pluss kaks ringi. “Tunnen, et ka mul jääb mõnikord jõust puudu,” tunnistab neiu. Samas on see tema hinnangul treenimise asi.
Spordipisik on veres
Juhendamise ja toetuse eest on neiu tänulik oma isale. “Ta on teinud super vapustava töö,” kiidab Nanci. “Ta on nii palju vaeva näinud ja ennast harinud, selleks et oskaks mind õpetada,” ütleb neiu ja lisab, et tänu kogemustele on isal nüüd ka teistele õpetussõnu jagada.
Kuigi Nanci on lapsest saati rooli keeranud ja gaasipedaali vajutanud, tavaliikluses ta autot juhtida veel ei saa - pole autojuhiluba. “Ma alles sain 18, olin koolis õppetööga hõivatud ja pole jõudnud sellega tegeleda,” selgitab neiu. Autokoolis on tal kohustuslikud teooria- ja sõidutunnid siiski läbitud, nii et tegemata ongi üksnes eksamid.
Lisaks autospordile meeldib Nancile tantsida, sellega on ta tegelenud juba 12 aastat. Neiu teatab, et tema üks suuri fänne on tantsujuhendaja Merle Laud. Tegelikult ei pääse Nanci autosporditeemast mööda isegi sõbrannadega suheldes. “Nad hoiavad mulle pöialt ja tunnevad huvi viimaste tegemiste ja õnnestumiste vastu,” selgitab ta põhjust. Samas kahtlustab ta, et tema kolm aastat noorem õde Laura on samuti spordipisikuga nakatunud. “Varem ei tahtnud ta kiirust suureks ajada, aga eelmisel suvel vaatasin ja imestasin, kui kiiresti ta jetiga sõitis. Eks kiirus ole meie perel juba veres,” usub neiu.
Kunagi arvas Nanci, et suurena saab temast tantsija või tantsutreener. Tasahilju tõusis konkureerivaks tegevusalaks autosport. Mitmel järjestikusel aastal on neiu pidanud loobuma näiteks Koolitantsul osalemisest, kui samal ajal on toimunud ka kardisõiduvõistlused. Ometi tegeleb ta nende spordialadega praegu hobi korras ning plaanib järgmisel aastal pärast gümnaasiumi lõpetamist minna edasi õppima. “Haridus on ju oluline,” põhjendab neiu ja tunnistab, et eriala valik seisab veel ees.