Aeg-ajalt kerkib taas arutelu nii Tapa valda kuuluva Jäneda ehk parem areng Järva maakonda kuuludes kui ka Ambla ületulek Lääne-Virumaale. Vallajuhid ja maavanemad kinnitavad, et ametlikul tasandil seda arutatud pole ning tegemist on eelkõige emotsionaalse küsimusega.
Kui 2005. aastal moodustati Tapa, Jäneda, Lehtse ja Saksi piirkonna ühendamisel Tapa suurvald, muutis omavalitsuste ühendamine esmakordselt maakondade piiri. Varem Järvamaal asunud Lehtse vald kuulub nüüd Tapa valla koosseisus Lääne-Virumaale.
Enne ühinemist toimusid Jänedal tulised vaidlused, kas oleks parem kuuluda Harjumaa või Lääne-Virumaa koosseisu – öeldi, et inimesed liiguvad enam Tallinna poole. Tol ajal peeti Järvamaad kaugeks ning leiti, et Paidesse Jäneda piirkonna elanikel asja polnud.
Siiski on neid, kes ka kuus aastat hiljem hellitavat mõtet Jäneda Virumaa küljest näiteks Järvamaa külge panna.
Kui aga piirkond ühe maakonna piirilt teisele läheb, kipub ta siiski ääremaaks jääma. Seda kinnitas ka Jäneda Mõisa juhatuse liige Kalle Sommer.
“Eks Jäneda jääb iga maakonna nurga peale – olgu see Harjumaa, Lääne-Virumaa või Järvamaa. Ääremaa tunne on vähem või rohkem varasematelgi aegadel olnud, ning eks see oleneb ikka sellest, kuidas ise hakkama saada,” mõtiskles Sommer ning meenutas, et ajal, kui Lääne-Viru ning Järva maakonna vanemad piirkondade “endale saamises” võistlesid, tunti end enam hoituna ning neid pandi tähele, nüüd on liisk langenud ning tähelepanu on samuti vähem.
“Lääne-Virumaal on Jänedal raskem konkureerida, siin on palju erinevaid tegijaid, Järvamaal oli alguses lihtsam – Jäneda oli Järvamaa pärl,” vaatas Sommer halduspiire ettevõtja pilgu läbi.
Samas on OÜ Jäneda Mõis juhatuse liikme sõnul omavalitsuse mõju piirkonnale oluliselt suurem ning ka olulisem kui maakonna oma. “Sest kui kõnealuseks teemaks on turism, siis on avaliku sektori kaasabi oluline, et end turundada ja tuntuks teha, tootmise puhul ei ole see aspekt nii oluline,” lisas Sommer.
Halduspiiride muutmine aga Jäneda turismiarendust edasi ei pruugi aidata: “On selge, et Harjumaale pole mõtet minna, nagunii on Aegviidu mets meil ees ning Aegviidu isegi on väike ning probleemi ei lahendaks,” rääkis Sommer ning lisas, et praegu kipub aga jääma tunne, et Tapal on tegemist oma asjadega ning linna juhtimisega – ja ääreala Jäneda jaoks jaksu ei jää.
Ühele kaotus, teisele võit
Ametlikuks piiride muutmiseks riigistruktuurides põhjust ei nähta.
Järva maavanem Tiina Oraste küll nõustus, et spekulatsioone on olnud nii- ja naapidi, kuid pigem on need jutud jäänud sõbralikuks aasimiseks, kui järvamaalased Virumaad külastavad.
“Loomulikult, kui 2005. aastal osa Järvamaast Lääne-Virumaa koosseisu arvati, oli see nii pindalalt kui elanike arvu suhtes Järvamaale kaotus, kuid tookordsed otsused said tehtud vastavalt inimeste soovile,” rääkis Järva maavanem.
Ka Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumi kinnitusel ollakse üldises plaanis praeguse korraldusega rahul.
“Eks muidugi ikka on nii, et nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi, kuid minu arust asjad toimivad ning ollakse rahul,” kõneles Vallbaum.
Tapa vallavanem Alari Kirt arvas, et Jäneda inimesed üksmeelselt siiski ei mõtle, et Järvamaale kuuludes parem oleks, kuid tunnistas, et tema enda taust võib inimesi selle teemaga seoses ärritada – 2002. aastast juhtis ta Lehtse valda ning 2005. aastal Ambla valda, mille järel 2009. aastal ta Tapa vallavanemaks valiti.
“Olin Lehtse vallas, kui see Järvamaalt Virumaale liigutati ning reageeriti üsnagi valulikult,” tunnistas ta halduspiiride emotsionaalset tähendust.
Nagu Jäneda, jääb ka Ambla vald kahe maakonna vahele.
“Mina arvan, et Ambla piirkond peaks kindlasti Tapa valla külge kuuluma, kuna juba ajalooliselt oli siin üks kihelkond, mis nüüd on halduspiiridega poolitatud, ning sidemed kahe piirkonna vahel on tugevad,” märkis Alari Kirt.
Praegu siiski konkreetseid tegevusi piiride muutmiseks või mõne uue haldusreformi ettevalmistamiseks ei tehta.
“Oleme küll siin Tapal omavahel arutanud, mis võiks edasi saada, kuid arvan, et Tapa vallal mingisugust muutuste vajadust ei ole, seega meie kellelegi mingisuguseid ettepanekuid tegema ei hakka,” kõneles Kirt. “Kui aga mõni naaber tunneb, et tahaks mingi muudatuse esile kutsuda, oleme lahkelt nõus läbi rääkima,” lisas ta.
Olulisem on haldussuutlikkus
Ambla vallavanem Rait Pihelgas märkis aga, et äärealade arengu küsimus ei olegi niivõrd piiride asukohas, kui omavalitsuste üldises suutlikkuses kohustustega olemasolevaid vahendeid kasutades hakkama saada.
“Minu seisukoht territoriaalse reformi kohta on, et sellisel kujul ei võida keegi – suurtes omavalitsustes kannatavad väiksemad piiriäärsed külad, väiksemad omavalitsusüksused ei suuda aga finantsidega toime tulla,” tõi Pihelgas välja mõtlemiskoha.
“Ma arvan, et kõik Eesti omavalitsused peaksid üle vaatama, kas täna suudetakse neile pandud kohustusi täita olemasolevate finantsvahenditega, “ märkis ta. “Võib-olla oleks vaja mingit muutust, mis ei seisne ainult piirkondade jagamises erinevate halduskeskuste vahel, vaid midagi enamat,” mõtiskles Ambla vallavanem.
Pihelgase sõnul annaks alguspunkti aruteluks haldusreformi tulemuste ja kitsaskohtade väljauurimine.
“Omavalitsuste finantsautonoomsus on valitsuse poolt praktiliselt ära kaotatud, praegu me üritame elus hoida seda, mis oli, aga väga väikeste vahenditega ning kaua nii jätkuda ei saa,” kõneles Pihelgas.
“Inimeste jaoks pole halduspiire, ajame igapäevaselt oma asju, paljud meist ju elavad ühes, töötavad teises ja puhkavad kolmandas omavalitsuspiirkonnas või maakonnas,” ütles Rait Pihelgas.
Seda mõtet toetasid ka Järva maavanem Tiina Oraste ning Tapa vallavanem Alari Kirt. “Nii nagu mõni Ambla laps käib Tapal koolis, on mõni Jootmelt ja Linnapelt käinud ka Ambla koolis,” toimub inimeste loomulik liikumine Kirdi sõnul omavalitsuste vahel kahesuunaliselt.
“Arvan, et piirid ei tohi olla takistuseks teenuse osutamiseks kodaniku jaoks, on ta siis kohalikust või naaberomavalitsusest, omast või naabermaakonnast,” märkis Oraste ning lisas, et administratiivsed jaotused ei takista ka üle maakonna piiride projekte korraldada või koos midagi ääremaade arendamiseks ette võtta.
Minevikust pärit kihelkondade ja maakondade piiride asukohad on aga südamel praegugi ning mitte ainult Tapa vallavanemal.
“Maakondade puhul käib küll mõningane kemplemine ajalooliste piiride üle – meie tahaks, et Järvamaa oleks ajaloolistes piirides, kuid ühtegi ametlikku pöördumist ei ole tehtud,” lisas Tiina Oraste.