Noor hindab töökogemust malevas

Igal aastal korraldatakse õpilasmalevaid, kuid aktiivsed noored leiavad ka muid tööotsi. Foto: Meelis Meilbaum

Õpilasmalev on läbi aastate olnud noorte seas populaarne taskuraha teenimise võimalus. Noorsootöötajad korraldavad malevaid aga selle mõttega, et noor töökogemusi saaks ja mõistaks, et  töötamine on üks elu osa, kuid muidugi on oluline ka lastele rahateenimise võimaluse pakkumine.

Lääne-Virumaal korraldatakse malevat sel suvel Kundas, Rakveres, Väike-Maarjas ja Kadrinas.

Kundas on õpilasmalevat tehtud mitu aastat. Üks korraldajatest, Helen Jagant, tegeleb õpilasmalevatega juba viiendat aastat. “See on ikka väga pikk traditsioon,” rõhutab Jagant.

Sel suvel on Kundas kaks vahetust, millest üks, kus osalejaid 17, juba juunikuus läbi sai. Teine vahetus algab tuleval esmaspäeval ning sellest võtab osa 27 noort. Õpilased on vanuses 13-17 aastat.

Esimese ja teise vahetuse õpilaste arvu vahet põhjendas Helen Jagant järgmiselt: “See tuleneb sellest, et esimene vahetus algas enne põhikooli lõpetamist, kuid eks ka lõpetajad tahtsid ju malevasse tööle saada.”

Malev kestab kaheksa päeva, kuid eelnevatel aastatel on see olnud ka 14 ja 16 päeva pikkumine. Iga päeva teevad noored neli tundi tööd, mida pakub Kunda linn. Tehakse nii heakorratöid, näiteks rohitakse ja värvitakse, kuid malevlastel on võimalus osaleda ka suurürituste korraldamises.

Tööpäev ei alga kindlal kellaajal, vaid see sõltub ilmaoludest. Pärast tööpäeva lõppu on lõuna, mille saavad lapsed tasuta. Neljatunnine vaba aeg sisustatakse igal õhtul erinevalt. Mängitakse seltskonnamänge ning veedetakse lõbusalt aega. Üks toredamaid üritusi on malevlaste ristimine. “Peab olema valmis tööks ja kannatusteks, antakse tõotusi, mida tuleb täita, ning lubatakse käituda reeglitele vastavalt,” rääkis Helen Jagant.

Rakvere linnas on maleva korraldamine samuti pikem traditsioon. Sel aastal töötab malev kahes vahetuses, mõlemas kolm rühma, milles igaühes 15 õpilast. Kokku on noori 90. Tööd annab valdavalt Rakvere linn, kuid suurtoetaja – nagu Kundalgi – on Eesti noorsootöö keskus. Tehakse valdavalt heakorratöid ning ka Rakvere noored saavad suurürituste korraldamises kaasa lüüa.

Nimelt oli noortest tuge Rakve­re linnapäevade pidamisel ning abi oodatakse neilt ka Eestimaa su­vemängudel. Ürituste juures töö­tavad noored vahel ka nädalavahetustel. Lisaks pakub malev õpi­lastele peale lõunat tantsuüritu­si, karjäärinõustamisi, koolitusi ning käike kinno ja Aqva spaa­sse.

Viieteist-kuueteistaastased malevlased Keith, Margit, Hanna-Helene ja Kelli töötavad teist suve, Katre kolmandat ning Gerlyl läheb juba neljas suvi. “Oleme tööga rahul,” kõlab neidudelt nagu ühest suust. “Probleeme väga ei ole,” sõnas Rakvere kultuuri- ja noorsootööspetsialist Katrin Joselin. Ometi pidi ta tõdema, et reeglitele allumatu inimese võib siiski malevast välja arvata.

Väike-Maarja malevas töötavad Minna Joov (13) ja Triinu Hiielaid (16) on malevaga väga rahul. “Süüa me tasuta küll ei saa, kuid pole vajadustki, sest oleme siit samast pärit, ning meile tuuakse vett ja antakse aega, et jõuaks poes käia,” ütles Triinu.

Triinu ja Minna, kelle rühmas on kümme inimest, teadsid rääkida, et kokku on neid 30. Tehakse heakorratöid nagu kirikuaia ja kalmistute koristamine, nädalavahetustel aga puhatakse.

Kokku kestab malev kaks nädalat. Selles saavad osaleda peamiselt kohalikud noored vanuses 13-17 aastat, kuid ka lähiümbruskonna õpilased Kiltsist ja Simunast. “Malev on tore. Saab uusi sõpru ning see on hea võimalus raha teenimiseks,” sõnasid Triinu ja Minna.

Praegu tegutsev vahetus lõpetab töö järgmisel nädalal. Tüdrukud on rahul ka oma järelevaataja Meeli Veiaga, kes küll tööle paneb, kuid liialt ei kurjusta.

Kadrinas on õpilasmalevad toimunud juba mitu aastat, sel suvel järjekorras üheksas. Varem on malevat nimetatud töö- ja puhkelaagriks (TPL). Seda on läbi aastate korraldanud Kadrina keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja ja aeroobikatreener Rutt Kuusemäe.

“Varem on Kadrina vald ka tööd andnud, kuid sel aastal ei ole tööpuuduse tõttu Kadrinas palju teha,” nentis Kuusemäe. “Kuid vald toetab nii särkide kui transpordiga ja ka mina juhendajana olen siiski Kadrina valla palgal, mitte RMK, kes lastele tööd pakub.”

Istikuid on RMKs rohitud aastaid. Sel aastal tehakse tööd vaid üks nädal ja vastu võeti õpilasi 15. Varasematel aastatel on vahetusi olnud rohkem ning pikemalt – kaks nädalat; päeva pikkus, neli tundi, on jäänud samaks.

Nagu alati, tehakse noortele ka sel aastal lõpureis. Seekord teeb väljasõidu Pärnu veekeskusesse välja RMK.

Kõikides malevates töötavad nii poisid kui tüdrukud. Konkurents on küllaltki suur – Kundas jäi välja kümmekond õpilast, Rakveres täitusid kohad pärast maleva toimumise väljakuulutamist 17 minutiga.

Kadrina maleva juhendaja Kuusemäe tõdes, et päris kõiki ikka malevasse vastu ei võeta. “Kui õpilane ei käi korralikult koolis ja ei ole töö suhtes kuigi ettevõtlik, ei saa teda malevasse lubada, sest nii võtab ta kellegi teise koha ära,” tõdes Kuusemäe.

Helen Jagant lisas, et esmakordselt kasutasid nad sel aastal õpilaste vastuvõtmisel töövestlusi, milles selgitatakse välja kas noore enese entusiasm ning tööhuvi või vanemate sund.

Kõikidelt küsitletutelt kõlas vastustes rahulolu ja soov järgnevatel aastatel uuesti minna. “Eelmine aasta, kui olin vaid rohinud, mõtlesin küll, et enam ei tule, kuid töö on töö ja nii hull see nüüd ikka ei ole,” muigab Rakvere malevas töötav Keith, kes järgmisel suvel arvatavasti jälle läheb.