Nõmmise külarahvas kannatab kassiterrori all

Nõmmise küla muidu rahulikku igapäevaelu häirivad kassid, keda väiksesse külla jagub rohkem kui küll. Foto: Meelis Meilbaum

Rägavere vallas asub väike Nõmmise küla, kus koduõued on kenasti hooldatud ning elanike ühiste jõudude ja rahaga külaplats rajatud. Vastastikusel kokkuleppel toimib ka naabrivalve. Ent probleem, mis viimaste aastate jooksul pole lahendust saanud, on kasside rohkus.

Külaelanike jutu järgi on enamik loomakesi pärit majapidamisest, kus elas kasse armastav abielupaar. Kui nood eelmise aasta sügisel teise kohta kolisid, eeldati, et kassid lähevad ka. Ent hiirekuningad jäid majja edasi elama.

Anonüümseks jääda soovinud külaelanik rääkis, et omanikud käivad kasse regulaarselt söötmas ning hoolitsevad nende eest. Teda häirib aga see, et kassid ei püsi oma territooriumil.

“Parimatel päevadel olen oma koduõuel silmanud viitteist kassi,” tunnistas ta ja lisas, et kassid käivad peenardesse häda tegemas.

Külas suvitamas käiva Kaja Heibergi sõnul ärritas teda viimati see, kui kasside tegevus juba und segas. “Nad käisid öösel mu verandal mürgeldamas ja kräunusid nii, et ärkasin öösel üles,” täpsustas ta. Olukord sai mõnevõrra leevendatud, kui perenaine hakkas õhtuti oma maja kassipeletajaga üle piserdama. Pudelile kirjutatud teksti kohaselt on see lõhn loomadele ebameeldiv ning mõeldud nii koerte kui ka kasside eemalehoidmiseks. “Vähemalt nüüd olen saanud rahulikult magada,” on naine rahul.

“Alguses arvasin, et olen ainuke kannataja. Aga kui käisin teiste elanikega rääkimas ja kuulsin, et see on üleüldine probleem, otsustasin midagi ette võtta,” põhjendas naine oma pöördumist meedia poole. “Tuleb midagi ette võtta, enne kui siin on viiskümmend või sada kassi,” selgitas ta.

Külarahva jutu järgi pidavat kassirohkes majapidamises olema kassid küll kastreeritud, ent paraku leitakse igal aastal mitu pesakonda väikseid kassipoegi.

“Kuna minu maja on alt lahti, pugesid mõned kassid talveks sinna varju,” kirjeldab Heiberg viimast talve ja lisab, et kassidel oli ilmselt seal hea olla. “Aga kui majja sisse läksin, käis kassi väljaheidete hais üle pea,” kurtis ta ebameeldivaks muutunud olukorda.

Ka teised külaelanikud tunnistasid, et kassid on nende õuele oma lõhnajälje jätnud. Ühel pehmele õuemööblile, teisel autotuulutusavadesse, kust spetsiifiline lõhn ka autosalongi levis.

Eelnimetatud tembud pannakse kassirohke majapidamise arvele, ehkki kass on ka mitmes teises kodus olemas. “Eks kassid käivad omavahel ka läbi, seltsis on ju segasem,” arvas üks peremeestest.

Külaelanikke küsitledes jäi kõlama arvamus, et praegu on väikse küla kohta lihtsalt liiga palju kasse. “Minul pole kassi vastu midagi,” tõdes oma sallivust loomade suhtes pealinnast suvitama tulnud Heiberg.

Kasside omanikust abielupaar tunnistas probleemi olemasolu ja lubas, et kassid on plaanis külast ära viia. “Meil on MTÜ loomisel. Niipea, kui selle valmis saame, viime kassid sinna,” lubas kasside aitamisele pühendunud Arlis Kahem. Mees rääkis, et hüljatud kassid on ükshaaval nende juurde tulnud. “Meil läheb suur osa rahast kasside aitamisele,” selgitas mees, kes enda sõnul toetab regulaarselt ka ühe kassivarjupaiga tööd.

“Me käime seal iga päev, nii et kassid on söödetud ja hooldatud. Maha me neid jätnud ei ole,” vastas mees küsimusele, miks nad kolides loomi endaga kaasa ei võtnud.

“Looduse vastu ei saa, kuid muidugi saab vähendada,” tõdes ta kasside arvukust ja täpsustas, et ükshaaval on nad abikaasaga käinud oma kasse opereerimas ja steriliseerimas või siis annavad neile tablette.

Rägavere vallavanem Mati Ulm ütles, et puutus oma vallas selle teemaga juba rohkem kui aasta tagasi kokku. Tookordseks probleemiks oli aiamaasikate mittestandardne maitse.

Vallavanem tõdes, et Nõmmise küla eripäraks on lähestikku paiknevad majad, mistõttu ka kassidel on ühest õuest teise kõndimiseks väike vahemaa.

“Kahju, et me nüüd juhtunust teie kaudu kuuleme. Eks me hakkame siis koos majandusnõunikuga asjaga tegelema,” lubas Ulm, viidates valla väiksusest tulenevale inimressursi puudusele.