/nginx/o/2011/07/07/660980t1h6b78.jpg)
Erivajadustega inimesed avastasid Käsmus Lainela puhkekülas toimunud suvepäevadel tsirkuseteraapia abil endas uusi omadusi.
Tsirkuseteraapia aitab erivajadustega inimesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erivajadustega inimeste suvepäevade peakorraldaja Merilin Niilopi sõnul meeldis Käsmu suvepäevalistele väga. Seda kinnitasid ka osalejad, lisades, et tegemist on väga ilusa kohaga.
Raplamaal asuva Katikodu klient Andres Keldu ootas selleaastaseid suvepäevi ja lisas naljatledes, et kes ei ootaks. Ka tegevusjuhendajate sõnul ootavad nende kliendid suvepäevi terve aasta.
Raivo Merimaale, kes on samuti Katikodu klient, meeldisid koos sõpradega rannakülas veedetud kolm päeva. “Kui tulime, hakkas mulle siin meeldima, sest oleme siin kõik koos ja sõbrad,” ütles ta.
Suvepäevade läbivaks teemaks oli tsirkus ning tegevustes pandi rõhku erinevatele töötubadele. Tsirkuse töötuba viisid läbi Ain Klaassen, kes on tsirkuseteraapiaga tegelenud alates 2003. aastast, ning tantsu- ja liikumisterapeut Helena Ehrenbusch.
Klaasseni sõnul on kõige tähtsam õige atmosfääri loomine ja piiratud, segajateta ruum – osalejad tulevad justkui tsirkusesse ja löövad ise tegevustes kaasa. “Meie näitame ette ja igaüks teeb järele, kuidas oskab,” sõnas Klaassen, ise samal ajal lustakalt žongleerides.
Korraldajate sõnul peab tsirkuseteraapiat ise kogema, et tunda selle mõju. “Lõpuks avastab igaüks midagi, mida ta poleks arvanud endas olevat,” lisas Klaassen.
Kümne töötoa hulgas olid veel näiteks maalimise, soovide puu, foto- ja savitöötuba. Soovide puu aluse tõid korraldajad ise Käsmu kaasa, mille Lainela puhkeküla kollektiiv palus Niilopi sõnul neile mälestuseks jätta.
Töötoad toimusid kahel esimesel päeval, milleks oli kummalgi päeval ette nähtud neli tundi. Vaba aega veedeti Käsmu võlusid ja suplemist nautides või jäätisekioski järjekorras jahutavat maiust oodates. Kõiki töökodades meisterdatud põnevaid töid ning kokkupandud etteasteid sai uudistada ja vaadata kolmandal päeval.
Merilin Niilopi arvates on suvepäevad erivajadustega inimestega tegelevatele juhendajatele inspireerivad. “Me näeme, et meie kliendid saavad hakkama tegevustega, mida poleks osanud oodatagi,” ütles ta, lisades, et kasutavad suvepäevadel õpitud võtteid ka edaspidises töös. Samuti peab Niilop tähtsaks, et klientide vahel tekiks sõprussuhted ja et juhendajatel oleks võimalus omavahel kogemusi jagada.
Paraku tunnistas Niilop, et kõiki asutusi ei õnnestu suvepäevade toimumisest informeerida, kuid kehutas huvilisi korraldajatega ühendust võtma.
Erivajadustega inimeste suvepäevad toimusid esimest korda 2004. aastal Pärstis Viljandimaal.
Suvepäevade mõtte algatajateks olid Tervise Arengu Instituudi koolituse läbinud Mati Tuuksam ning teised ettevõtlikud erivajadustega inimeste juhendajad. Esimestel suvepäevadel osales 50–60 erivajadustega inimest ning aastatega on see arv kasvanud.
“Nüüd on juba hirm korraldada,” tunnistas Tuuksam ja lisas, et vahel tekib kartus ka taseme hoidmise ees. “Kuid see on põhiline, et neil on tore!” rõhutasid tänavused korraldajad südamlikult.
Üleriigilised erivajadustega inimeste suvepäevad toimusid sel aastal seitsmendat korda. Üritusest võttis osa 11 asutust üle Eesti ning ligi 170 inimest koos tegevusjuhendajatega ja vabatahtlikega, kelleks olid tegevusjuhendajate pereliikmed ja tuttavad.
Käsmu valiti tänavuste suvepäevade toimumise kohaks, sest peakorraldaja Merilin Niilopi esivanemad on sealtkandist pärit ning rannaküla on talle tuttav. Kolmepäevase ürituse korraldas sel aastal MTÜ Kohila Turvakeskusele kuuluv Katikodu, kes on korraldajaks ka järgmisel aastal.