Kui 2009. aasta kevadel käidi Haljala gümnaasiumi sünnipäeval välja Eesti Pedagoogika Ajaloo Seltsis sündinud idee püstitada Haljalasse autähis õpetajale, leidis see küllalt kiiresti laialdast vastukaja ja ka toetust.
Juhtkiri: Rääkige üksteisega
Isegi haridus- ja teadusministeerium panustas autähise loomisesse 85 000 krooni ehk enam kui veerandi seni kogutud rahast.
Tasapisi sündis juba laiem kontseptsioon, mis nägi ette Haljalasse pedagoogika ajaloo muuseumi loomist ja ka iga-aastast aasta õpetajate pärgamist selle autähise juures.
Nüüd on aga küna lõhki, sest MTÜ Õpetaja Autähis on Haljala vallavalitsusega raksu läinud ja tahab autähise hoopis Sõmerul püsti panna.
Loodetavasti ei ole veel hilja terve mõistus kokku võtta ja ühise laua taha maha istuda ning suud lõplikult puhtaks rääkida, sest tundub, et praegu räägivad vallavalitsus ja mittetulundusühingu tegelased lihtsalt üksteisest mööda.
Tegelikult on isegi hästi, et just Sõmeru on selleks kohaks valitud, kuhu autähis kolida tahetakse, sest Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev on näidanud, et oskab keerulistes küsimustes vahendajaks olla küll. Virumaa Teataja loodab igal juhul, et kui mitte miski muu, siis Vassiljev suudab oma kogemustega mittetulundusühingu ja Haljala vallavalitsuse lepitada ja õpetaja autähis kerkib siiski Haljalasse. Seda enam, et Peep Vassiljevi sõnul ei soovi Sõmeru vald iga hinna eest Haljalalt autähist üle lüüa.
Kogu selle tantsu ja tralli juures on aga unustatud, et tegelikult Lääne-Virumaal juba üks õpetaja autähis on. Nimelt seisab Porkuni lossi juures Eesti Kurtide Ühingu poolt Porkuni koolile kingitud Aime Jürjo loodud monument “Porkuni ema”, mis on pühendatud Porkuni kooli õpetajatele.
Õpetajaamet on kindlasti väärt seda, et talle võiks igas paigas monument olla. Aga kas selle pärast tülli maksab minna, on omaette küsimus. Vist ikka ei maksa. Istuge maha ja rääkige suud puhtaks.