Lääne-Virumaa perearstikriis süveneb

Foto: Liis Treimann / Postimees

Hoolimata sellest, et Kundasse leiti 1. juulil lõppenud konkursiga perearsti ajutine asendaja, on erinevalt Valgamaast Lääne-Virus jätkuvalt perearstikriis ja see süveneb.

Äsja laekus Lääne-Viru maavalitsusse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Marge Lepiku sõnul veel ühe perearsti lahkumisavaldus: 1. oktoobrist lahkub Helve Laanmets, kellel on päris suur nimistu Tapal. Lääne-Virumaa Perearstide Seltsi juhatuse liige Katrin Kuusik ütles, et arvestades siinsete perearstide vanuselist koosseisu ja suurt koormust, tuleb lahkujaid kindlasti veel.

Konkurss Kunda senise perearsti Marina Izjumova nimistule lõppes konkursikomisjoni esimehe Marge Lepiku sõnul ajutise asendaja määramisega alates 1. augustist.

Avaldusi laekus konkursile kolmelt arstilt, kuid üks neist loobus kandideerimast.

“Konkurss ei õnnestunud selles mõttes, et ei saanud anda perearsti kvalifikatsiooni puudumise tõttu ühelegi kandidaatidest nimistu moodustamise õigust, kuid loeme konkursi õnnestunuks selles mõttes, et nüüd oli huvi perearsti töö vastu Kundas lausa mitmel üldarstil,” rääkis Marge Lepik ja lisas, et ajutine asendaja peab iga kolme kuu järel oma lepingut haigekassaga pikendama. Teistes maakondades on ajutiste asendajate määramine Lepiku sõnul levinud praktika, kuid Lääne-Virumaal on see esmakordne, sest varem on konkurssidega leitud perearsti kvalifikatsiooniga arstid.

Komisjon, kuhu kuulusid  veel Kunda linnapea Allar Aron, Tapa perearst ja Lääne-Virumaa Perearstide Seltsi juhatuse liige Katrin Kuusik, maasekretär Tarmo Mikkal ja haigekassa Viru osakonna usaldusarst Aime Ruusalu, valis Kunda perearsti ajutiseks asendajaks noore arsti Aleksandr Lebedi, kes on praeguseks andnud nõusoleku sellele kohale asuda.

Praegu Tartus perearsti asendajana töötav Lebed ütles, et loodab Kundas arstina saada juurde kogemusi. “Väikses linnas saab rohkem kogemusi, iseseisvust on rohkem, spetsialiste on palju vähem ja seetõttu peab ise kõigega hakkama saama,” selgitas Lebed.

“Oleme ikkagi suure pingutuse tulemusena lahenduseni jõudnud,” ütles Allar Aron ja lisas, et vahepeal oli küll tunne, et hakka või inimesi Soome perearsti juurde saatma.

Uus asendusarst saab linnapea sõnul Kundalt tasuta oma kasutusse nii ruumid tervisekeskuses kui ka ametikorteri, mille puhul tuleb tal tasuda üksnes kommunaalkulud.

Praegune perearst Marina Izjumova on Aroni sõnul valmis oma arstiriistad ja seadmed müüma linnale, et linn saaks ka need anda tasuta asendusarsti kasutusse. Mõned tuhanded eurod maksvate seadmete ostmisel on linna lubanud toetada kohalikud ettevõtjad. “Meil on sotsiaalselt mõtlevad ettevõtjad,” nentis Aron.

Erinevalt Kundast ei ole Marge Lepiku sõnul muutusi Tamsalu ja Väike-Maarja nimistutele perearstide leidmisel. Väike-Maarjas on perearst Tiina Vilimaa ajutiseks asendajaks Rakke perearst Peeter Bakhoff, kes võtab Väike-Maarjas patsiente vastu ühel päeval nädalas neljapäeviti. Muul ajal on Väike-Maarja patsientidel võimalus minna ise Rakkesse vastuvõtule.“Isegi üldarstidel ei ole huvi Väike-Maarja ja Tamsalu nimistute vastu. Otsime edasi ja augustis hakkame uuesti arstidega läbi rääkima,” lausus Marge Lepik.

Perearstiabi korraldus, mis praegu on maavanemate vastutusalas, on kavandatud üle anda terviseametile, kuid millal uus seadusemuudatus vastu võetakse, ei ole Marge Lepiku sõnul veel selge. Ta ütles, et Lääne-Viru maavanem tegi sotsiaalministrile ettepaneku võtta juba sel aastal meie maakond pilootprojekti raames üle, kuid eelmisel nädalal tuli sellele eitav vastus, kus on kirjas: “Lähtuvalt kehtivast õigusest on üldarstabi maavanema korraldada seni, kuni jõustub asjakohane seadusemuudatus kohustuste ületoomise kohta.”

Sotsiaalministeeriumile saatis juuni lõpus kirja ka Eesti Perearstide Selts. Kirjas teatab selts, et Digilooga liitunud perearstid loobuvad alates 1. augustist puuete ja töövõimekaotuse protsendi määramiseks vajalike terviseseisundite kirjelduste täitmisest.

Endisel viisil jätkavad vaid need perearstid, kes ei edasta veel andmeid E-Tervise infosüsteemi. “Perearstide seas on tänaseks süvenenud rahulolematus, sest puude/töövõime kaotuse protsendi määramiseks vajaliku terviseseisundi kirjelduse vormistamine on aja- ja töömahukas ning siiani arstile tasustamata tegevus.

Lisaks on viimastel aastatel kordades tõusnud taotluste arv,” kirjutavad perearstid ministeeriumile saadetud kirjas. Puuete süsteem koormab arstiabi ressurssi – kannatab arsti põhitöö, ka patsiendi probleemidesse süvenemiseks jääb vähem aega. Näiteks tähendab puuete vormi täitmine arstile umbes 30-60minutilist töömahtu.

Sageli tehakse seda tööväliselt õhtuti ja nädalavahetustel, kuna vastasel juhul kuluks aeg patsientide vastuvõtu arvelt. Perearstid heidavad ministeeriumile ette, et ligikaudu kümne aasta jooksul ei ole suudetud rakendada süsteemi muutmiseks vajalikke IT-lahendusi.