Viimasel ajal oluliselt kallinenud ehitushinnad on seadnud keerulisse olukorda Rakvere haigla hooldusraviosakonna ehitamise. ASi Rakvere Haigla juhatuse esimehe Rain Seppingu hinnangul oleks aga rumal 1,5 miljonit eurot toetusraha sootuks kasutamata jätta.
Kuidas on praegu lood kavandatud Rakvere haigla hooldusraviosakonna ehitamisega?
Rakvere haigla nõukogu käis eelmisel nädalal koos ja otsustas ehitushanke välja kuulutada. Põhiprojektist tulenevad eelnevad arvestuslikud kalkulatsioonid on küll rahaliselt suhteliselt pelutavad, aga lõplik tõde selgub ikkagi ehitushanke tulemusel.
Praegu ei oska me ju öelda, kui palju vana haiglahoone asemele uue hooldusravikorpuse ehitamine maksma läheb, ning edasiste plaanide tarbeks on vaja teada, milline on tegelik olukord ehitusturul.
Fakt on see, et esialgsed kalkulatsioonid, mis tehti 2010. aasta alguses, ei kehti kuidagi, sest ehitushinnad on selle ajaga märkimisväärselt tõusnud.
Eurotoetuse osakaal ehitusmaksumusest on vist juba päris väikeseks muutunud.
Eurodesse ümberarvestatult saaksime umbes 1,5 miljonit. Sellele peame lisama protsentuaalse omaosaluse. Maksumusele lisandub veel käibemaks, mida haigla tagasi ei saa. Kõik see kokku tõstab eeldatava omaosaluse üle 50%.
Tahtsime sama projekti käigus kõrvaldada ka kitsaskohti, mis meil on. Ehitada uued tänapäevased taastusraviruumid, kuna kabinetid Tuleviku 1 majas on väga kehvas seisukorras. Plaanis oli teha ka uus fuajee, laiendada polikliinikut ja traumapunkti, et inimesed saaksid haiglas hõlpsamalt liikuda.
Koos nende asjadega leidsime, et kogu projekt võiks maksma minna 3,5 kuni 4 miljonit eurot. Sellisel juhul oleks tulnud ise lisada 2,5 miljonit eurot. Praeguse seisuga tuleb aga tõdeda, et ehitushinnad on ikkagi oluliselt tõusnud ja nelja miljoni eest me vist kogu plaanitud mahtu välja ei ehita.
Kui tõehetk saabub ja avame ehitushanke pakkumised, tuleb omanikega mõelda, mis saab edasi – kas leida raha juurde või hakata projekti väiksemaks tegema.
Raha on ju vaja ruttu ära kasutada.
Ega meil väga pikalt aega pole, 2012. aasta lõpuks peaks raha olema kasutatud. Kui kõik laabub, on see reaalne, aga kui tekib mingeid tõrkeid, saame taotleda mõningast ajapikendust.
Me tahame need poolteist miljonit eurot siiski ära kasutada, sest oleks äärmiselt rumal raha Brüsselisse tagasi saata. Oleme aktiivsed ja leiame mingeid muid lahendusi, kui ehituse hind osutub meile üle jõu käivaks.
Millised on võimalused raha juurde saada? Omanikel ehk omavalitsustel ju teadupoolest raha ei ole.
Omanikel on rasked ajad tõepoolest. Kõne alla võib tulla mitu võimalust. Pöördusime ka sotsiaalministeeriumi poole, aga neil pole samuti võimalusi meid rahaliselt toetada.
Kõige tasuvamaks osaks selles majas võiks olla taastusraviosakond ja mingil määral võiks kaasata ehitusse erakapitali. Samas on mulle teada oleva info põhjal selle hoone tasuvusaeg 20-30 aasta kanti, pelgalt taastusravist rääkides saame ehk 15 aastaga investeeringu tagasi.
Ma ei tea, kas leidub erainvestorit, kes oleks nõus panema õla alla projektile, mille tasuvusaeg on nii pikk. Vähemalt mõni aeg tagasi oli sellise leidmine küll välistatud. Aga kõik võib muutuda ja loodame, et paremuse suunas. Et riik läheb rikkamaks ja rahvas samuti ning hakkavad ka hooldusravi ja taastusravi end paremini ära tasuma.
Selge on, et peame raha leidmise nimel pingutama ja minema ka laenuturule ehk siis küsima kommertspankadelt nii pikaajalist laenu kui vähegi võimalik. Esitasin haiglate liidu kaudu küsimuse, ehk on haiglatel võimalik rahandusministeeriumi kaudu saada riigi toetusel sooduslaenu, kuid sellele vastati eitavalt.
Samas tuleb mulle meelde, et riigil oli kaks aastat tagasi tuli takus haiglate eelarvete liitmisega riigi rahvamajandusarvestusse. Oleme ju kas aktsiaseltsid või sihtasutused ning seega täiesti eraõiguslikud äriühingud. Siis aga leiti ühtäkki, et tegemist on avalik-õigusliku teenusega, ning seetõttu oleme ka avaliku sektori osa.
Suuresti tänu sellele, et haiglatel oli piisavalt vabu vahendeid ja puudusid suured võlad, saadi täidetud euroalaga liitumise kriteeriumid. Nii et mõnes mõttes tänu haiglate majanduslikule stabiilsusele saime endale euro, kuid nüüd ei taha riik meile vastuteeneid osutada.
Samas võiks riik ikka mingil määral toetada, on ju haiglavõrk samuti osa regionaalpoliitikast.
Praegu saame riigipoolse toetussummana arvestada kindlalt vaid selle 1,5 miljoniga. On korduvalt kinnitatud, et eurotoetus on summa, mis meile on antud, ja kui me sellega hakkama ei saa, siis tuleb projektist loobuda või plaanitust vähem teha.
Eks selles sisaldub ka hinnang asjade olulisusele. Kui riigi seisukohalt ei ole meie pakutav teenus oluline, siis seda ka ei toetata. Võib ju rääkida suuri sõnu, aga teod loevad, ja kui võrrelda haiglaid teiste avalikku teenust pakkuvate asutustega maakondades, siis näeme ikka viletsad välja küll.
Fakt on see, et riik ei saa sulle anda midagi, enne kui ta pole sinult seda ära võtnud.
Kuidas on Rakvere haiglas lood personaliga?
Praegu on puhkuseperiood ja väga suurt töötajate liikumist pole. Sügisel üritame taas meie jaoks oluliste inimestega kohtuda, vara on veel täiesti maha matta lootust püsivalt majas oleva lastearsti suhtes. See läbirääkimiskoormus on suuresti peaarst Sirje Kiiskülal.
Praegu on meil aga töiselt pingelised ajad. Nädalavahetusel oli Rakveres suurüritus ja traumapunktis löödi rekordeid – iga päev käis sealt läbi üle kaheksakümne patsiendi.
Ooteajad traumapunktis pikenevad kindlasti veel seetõttu, et ka perearstidel on puhata vaja, ja siis pöörduvadki paljud inimesed traumapunkti.
Ja töölolijate pinge ju puhkajate arvel suureneb, mõningast leevendust pakuvad õnneks noored arstid, kel suvi õppetööst vaba.
Mõnes osakonnas on jälle see probleem, et suveperioodil ei jätku patsiente, näiteks sünnitajaid võiks meil alati rohkem olla.
Palgaläbirääkimised seisavad ja ei ole küll näha, et kusagilt mingeid vahendeid personali palkadeks juurde oleks tulemas. Kui haigekassa hinnakirjas on arsti tunnitasuks ette nähtud seitse eurot, millest maksud maha lähevad, siis põhjanaabrite juures algab arsti tunnitasu 35 eurost.
Haigekassa hinnakomponendi kohaselt me küll arstidele palka maksta ei saa, sest see raha on juba ammu elule jalgu jäänud. Kui me seda teeksime, siis ei oleks meil üldse arste.
Nüüd tuleb aga muude asjade arvelt palka maksta, ja seda on ka haigla välisilmest näha. Eks me pidevalt balansseerime selle vahel, kas hakkab maja tasapisi kaela kukkuma või hakkavad inimesed siit minema mujale hädalisi aitama.
