Välisturist viib reisilt kaasa vaid väikese meene

Mihkel Veski vahisõdurina Rakvere linnuses. Foto: Meelis Meilbaum

Välisturist, kes kohalikke käsitöö- ja suveniiripoode külastab, rahakotti avama ei kipu, kui, siis viib ­kaasa vaid väikese meene. Kvaliteetse hinnalise ­käsitööeseme soetab ikka pigem eestlane ise, kes oskab selle väärtust hinnata

Käsitööpoe Marit omanik Silva Rannaste möönis, et võrreldes eelmise aastaga on nende käive langenud, kuigi juuli peaks olema ideaalne müügikuu.

“Inimene hoiab eurot,” lausus Rannaste ning lisas, et käsitöömüük läheb läbi häda. Ostetakse küll pannilabidaid ja võinuge, kuid kudumeid ja kallimat käsitööd mitte. “See on tõeline õnn ja rõõm, kui mõni kampsun ostetakse,” märkis Rannaste, täpsustades, et kui ka mõni pontšo müüakse, on ostja eestlane, kes oskab meie oma käsitööst lugu pidada.

Enne suvist turismihooaja algust lootis Rannaste tulusat suve, sest hinnad on jäänud samale tasemele, mis need krooni ajal olid. “Kroonides anti raha rohkem välja. Näiteks vene turist ostis ikka tuhandete eest. Aga nüüd, euro ajal, ei raatsi ta raha välja käia. Ta nagu arvaks, et meil on nüüd hinnad kõrgemad,” kõneles Rannaste, kes pidas Pikal tänaval kauplemist ka veidi keeruliseks, sest turistid viiakse bussidega otse linnusesse ja need, kes Aqva hotellis peatuvad, lähevad samuti Parkali tänavast otse mööda treppi linnusesse.

Sarnaselt Silva Rannastega ütles ka Viru Käsitöö salongi omanik Kersti Loite, et välisturistid ostavad tõepoolest vaid väikseid meeneid, kui sedagi.

“Parimad kliendid on ikka eestlased ja kohalikud inimesed. Rõõmu teeb, et üha enam leiavad meie juurde tee välismaal töötavad eestlased, kes soovivad võõrsil kanda kodumaiseid tooteid ja disaini,” rõõmustas Loite.

Viru Käsitöö salongis on aga võrreldes mullusega müük veidi elavnenud, mille põhjuseks pakkus omanik tänavust noorte laulu- ja tantsupidu, kus osalemiseks lauljad ja tantsijad Viru Käsitöö salongist rahvariideid tellisid.

Võsul Kunstikuuri pidav Raivo Riim ütles, et sel suvel läheb Kunstikuuril päris hästi. “Ma olen isegi üllatunud, kartsin palju hullemat,” sõnas ta. Riimi hinnangul on umbes kaks kolmandikku ostjatest eestlased ja kolmandik välismaalased, keda Võsul kohtab päris palju.

“Korra sattusin vestlema ühe sakslasega ja küsisin, miks ta siia tuleb. Mulle vastati, et siin on vaikus ja rahu, mida on mujal väga raske leida,” kõneles Riim.

Rakvere linnuse direktori kohusetäitja Kaidu Tiirik selgitas, et kuigi neil on linnuse väravas väike suveniiripood, mis paar aastat tegutsenud ja millel järjest paremini läheb, tuleb nende peamine sissetulek linnuse tegevusest. “See, et me kaupa kaasa müüme, on lisateenus,” märkis Tiirik.

Ka linnuse suveniiripoest ostetakse sagedamini väikseid meeneid kui suuri esemeid, aga ei peljata ka neid.

Suveniirikaupluse eduka toimimise üheks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et linnuse külastatavus on võrreldes eelmise aastaga märgataval tõusnud. “Reeglina läheb linnusel iga aastaga paremini,” rõõmustas Tiirik.

Rakvere linnuse kingipoes esemetega tutvunud soomlane Vesa huvitus käsitööst, eriti sepistest. Siinset käsitööd ta kalliks ei pidanud ja arvas, et kui peaks leidma midagi huvipakkuvat, ostab selle kindlasti ära. Tema abikaasa Elina oli soetanud mõned linased linikud, kuid Tallinnast.

Küsimusele, kas käsitööna valminud rõivaesemed pakuvad huvi, vastas Elina, et neid pole ta siit ostnud seepärast, et üldjuhul on need talle väiksed.

Rakvere turismiinfokeskuse külastatavus tõusis oluliselt juunikuust

Rakvere turismiinfokeskuse administraatori Kaie Leuska sõnul tõusis keskuse külastatavus märgatavalt seoses linnapäevade ja punk laulupeoga ja nüüd on uksest sisseastujaid ühtlaselt palju. Näiteks ühel kolmapäevasel päeval oli külastajaid 40-50.

Peamiselt käivad sakslased ja eestlased. Kui välisturist uurib kõige sagedamini linnuse ja ööbimisvõimaluste kohta, siis Rakvere inimene tunneb huvi piirkondade vastu väljaspool Rakveret: küsitakse Peipsi-äärse, Otepää ja Haapsalu kohta.