Kitsede arvukuse vähenemine sunnib jahimehi neid säästma

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metskitsedele on olnud viimased talved väga rasked, võrreldes paari aasta taguse ajaga elab neid meil enam kui poole vähem.
Metskitsedele on olnud viimased talved väga rasked, võrreldes paari aasta taguse ajaga elab neid meil enam kui poole vähem. Foto: Margus Ansu / Postimees

Kuna metskitsede arvukus Eesti metsades on viimaste talvedega oluliselt langenud, on jahtkonnad tänavu nende küttimisest kas täielikult loobunud või seda tugevalt piiranud.


Keskkonnateabe keskuse spetsialistide koostatud dokumendi “Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2011” kohaselt oli metskitse arvukus viimases kõrgseisus aastatel 2006-2007.

“Aastal 2008 oli see juba langustrendis, hoolimata pehmest talvest. Arvukuse langus oli tõenäoliselt tingitud paljude tegurite koosmõjust: kõrge asustustiheduse tõttu oli suurenenud haiguste levik, viimase kümnendi kõrgseisus oli nii ilvese, hundi kui ka rebase arvukus ning märgatavalt oli suurenenud ka küttimismaht. Järsk metskitse arvukuse langus toimus ülemöödunud talvel, kui raskendatud ligipääs looduslikule toidule ja püsivalt madal temperatuur kutsus kohati esile nende massilise hukkumise,” seisab dokumendis.

Ruutloenduse, pabulaloenduse ja jahimeeste antud hinnangute alusel võib järeldada, et ülemöödunud talvel hukkus umbkaudu 50% kogu Eesti metskitse asurkonnast. Lisaks arvukuse langusele ülemöödunud talvel on kahanenud ka juurdekasv, mis tähendab et tallesid on sündinud vähem.

Möödunud talv oli metskitsele samuti raske, kuigi mitte võrreldav aasta varasemaga ning massilist hukkumist ei täheldatud.

Keskkonnateabe keskuse ulukiseire juhtivspetsialist Rauno Veeroja ütles, et üks põhjus, miks juba 2008. aastal metskitsede arvukus langes, võib olla ka levinud haigustes. “Palju leiti kõhulahtisusega loomi,” ütles ta.

Veeroja sõnul olid küll eelmine ja üle-eelmine talv mõlemad rasked, kuid üle-eelmist talve iseloomustas see, et lumi oli sügav ja sellele peaaegu ei tekkinudki koorikut, mistõttu loomad ei pääsenud liikuma, kui ei olnud just sissetallatud teed. “Kuigi toit oli ka möödunud talvel raskesti kättesaadav, said loomad vähemalt liikuda ja seda otsida,” ütles Veeroja.
Ulukiseire juhtivspetsialisti sõnul ei maksa metskitsede arvukuse languses iseenesest katastroofi näha. “Ka 15 aastat tagasi oli metskitsede arvukus madalseisus,” rääkis Veeroja.

Mullu kütiti metskitsi vaid 30 protsenti võrreldes varasema aastaga. “Jahimehed ise on olukorrale adekvaatselt reageerinud,” ütles Veeroja.

Keskkonnateabe keskuse spetsialistid soovitavad, et kuna metskitsede arvukus ei näita veel tõusutrendi, ei tohiks tänavune küttimismaht ületada eelmise aasta taset, vaid võiks olla pigem veelgi tagasihoidlikum.

Rakvere Jahindusklubi juhatuse esimees, Simuna jahtkonna juht Raul Vahter selgitas, et kui varem kehtestas keskkonnaamet küttimisnormid, mis tuli täita, siis praegu neid ei ole. “Metskitsede küttimise küsimus on jäetud jahtkondade otsustada, kas ja kui palju lasta,” ütles Raul Vahter.

Vahteri sõnul on konkreetselt Simuna jahtkonnas otsustatud, et sokku (jahihooaeg algas 1. juunil) lastakse ainult siis, kui loomal on näiteks sarvede väärareng või on loom silmanähtavalt vigane.

“Kitse (emaslooma) me kindlasti ei küti, tallede puhul vaatame sügisel, kui palju neid põldudel näha on,” ütles Vahter. Kitse ja talle küttimishooaeg algab septembris.

Vahteri teatel võib visuaalse vaatluse põhjal öelda, et võrreldes paari aasta taguse ajaga on metskitsede arvukus vähenenud enam kui poole võrra.

Jahtkondade vastuvõetud otsused on erinevad, on ka selliseid piirkondi, kus on otsustatud metskitsi tänavu üldse mitte küttida.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles