Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/07/18/675980t1hb821.jpg)
Sagadi öömuuseumis kõlasid kaunid idamaised armastuslood ansambli 1001 Ööd ettekandes. Rakvere maile, isa ja vanaisa kodukanti, satub ansambli solist Helin-Mari Arder looduskaunite kohtade ning ilusate hoonete kutsel.
Kas juured Virumaal toovad teid sageli siinsetesse paikadesse?
Mul on väga raske öelda, kus täpselt on minu juured. Nendega, mis kaugemad, ei ole kontakti, näiteks sõda hajutas inimesi kindlasti kodukohast kaugemale. Kõige rohkem juuri tunnen endal olevat Pärnumaal, kust on pärit minu emapoolne perekond. Virumaale ma paraku juurte pärast ei satu, pigem kutsuvad looduskaunid paigad ja ilusad ajaloolised ehitised, näiteks Sagadi mõis, kus meie kontsert toimus. Arvan, et enamikul eestlastest on juured üsna laiali. Isa on mul küll Rakveres ka elanud, aga pastori perekonnana liiguti väga palju ja ei oldud püsivalt ühes paigas.
Olete õppinud viiulit ja laulule saateks näiteks marakat sahistanud. Kas on mõni instrument, mille poole väga tõmbab, aga veel ei ole seda proovinud?
Olen tõesti õppinud viiulit, aga selle pilliga on väga raske ennast saata. Sellest tunnen küll puudust, et klaverit päris sel tasemel ei mängi, et ennast kontserdil saata võiksin.
Teisest küljest on ikkagi parem, kui saab keskenduda ühele asjale korraga, näiteks siis laulmisele. Kuna olen ühte pilli pikemat aega õppinud, siis tean, et iga pilli õppimine võtab palju aega. Kui aega ülearu ei ole, ei saa ka midagi uut omandada. Maraka mängimine on aga tulnud lihtsalt töö käigus. Tuleb meelde, et väiksena soovisin küll kitarri õppida ning palusin, et isa mind õpetaks. Tema aga leidis, et mis selles ikka rasket on – lihtsalt proovi ise. Sinnapaika see siis jäigi, sest ilma õpetajata oli minu jaoks siiski keeruline uue pilliga alustada.
Mis vokaalmuusikas paelub? On see sõnade- ja keelemaailm, mida ainult inimhäälega tekitada saab? Miks just laul?
Enda arvates polegi mul kunagi mingisugust teist valikuvõimalust olnud. Algusest peale oli selge, et kontsertviiuldajat minust ei saa, selleks oleks pidanud palju rohkem vaeva nägema. Kuna käisin tavakoolis ning muusikakoolis eraldi, oli koormus juba isegi suur. Instrumentaalmuusika puhul saab inimestega suhelda ainult muusikahelide abil. Mulle aga ikkagi meeldib see, kui saan inimestega suhelda ka sõnade, mitte ainult meloodia kaudu. Samas laulan ise päris palju ka ilma sõnadeta – nn scat-laul –, nii pole mulle ka instrumentaalne lähenemine muusikale päris võõras.
Kuidas kõmri- ja araabiakeelsest muusikast aru saada?
Araabia- ja kõmrikeelset muusikat ma sõna-sõnalt ei mõista. Araabiakeelsete lugude sõnade juurde saime ka üldsõnalised tõlked – laulu kohta paar lauset. Tean pigem üksikuid sõnu, mis rohkem korduvad. Kõmri keele puhul on olemas ka täpsem tõlge, kuid mulle piisab, kui loo sisu ning seega ka meeleolu on üldiselt teada.
Kuidas tuli idee 1001 Öö nimeline projekt käsile võtta?
Idee autor on pianist Sven Kullerkupp. Ise oletan, et teda huvitasid araabia laulud nende vana päritolu tõttu. See tundus huvitav materjal, mida edasi seada. Lood, mida esitame, on meie seatud, algsed versioonid olid tunduvalt pikemad.
“1001 ööd” on araabia lugude kogumik. Kuidas võrrelda eesti ja araabia vanu laule?
Tegeleme väikese tükikesega araabia maade muusikast ja oleme selle enda järgi jazz’ilikuks seadnud. Eesti laulud on araabia lauludega võrreldes ehk kohati asisemad ja võib-olla üldisemad. Praegu laulavad küll ka üksikud laulikud regilaulu ja bändid teevad seadeid, kuid varem esitasid seda eeslaulja ja koor. Järelikult ei saanud laulutekstid olla liiga isiklikud. Kes ikka oma südant maailmale puistab nii, et koor kordab seda veel takka ka? Selles suhtes on ehk loomulik, et selliseid pisikesi armastuslaule eriti ei ole. Ise leidsin meie kontserdi jaoks ühe sellise isiklikuma laulu “Uuest regilaulikust”.
Kas 1001 Ööd on pikaajaline projekt?
See on väga pikk projekt – juba üle seitsme aasta. Esmakordselt esitasime nüüd Sagadis lisaks araabia lugudele laule ka teistest maadest. Nii varem kui ka seekord oleme esitanud ka Sven Kullerkupu eksootilisema kõlaga originaalloomingut. Kõmri, iiri, inglise, slovaki, eesti, itaalia ja korsika laulud kõlasid publikule täna esmakordselt. Edaspidi tuleb meil kavasse kindlasti ka teiste maade lugusid juurde, mõned ei saanud lihtsalt veel kontserdiks valmis.
Mida vabal ajal kuulate?
Ma ei planeeri seda kunagi pikalt ette. Lihtsalt võtan riiulist midagi, mida ei ole tükk aega kuulanud või mida ei ole üldse kuulanud, näiteks mõne äsja ostetud või kingiks saadud plaadi. Viimati kuulasin Kuusalu regilaulu plaati, aga üldiselt kuulan väga erinevat muusikat.
Kas suvi on täis musitseerimist ja muusika kuulamist või mahub kuhugi mõni hetk vaikust?
Vaikust mahub kindlasti. Kui ma esinen, siis sellest muusikast on parajasti piisavalt. Pärast esinemist ei pane ma kindlasti plaksti! mingisugust plaati peale. Tegelikult vaikust on ikkagi selleks vaja, et pärast vaikust võiks uuesti muusika sündida.