Kümme aastat unistusi kerkis kooliks

Vanast koolimajast kiviviske kaugusel asuv ühekorruseline kompleks valmis vastavalt Porkuni koolipere soovidele, näpunäidetele ja vajadustele. Foto: Meelis Meilbaum

Aastaid oodatud uus Porkuni koolihoone valmis maikuus, koolipere saab kompleksi kolida ilmselt alles teisest õppeveerandist. Vanast koolist on aga juba kooli nimega kivitahvel sümboolselt uue maja külge kinnitatud.

Kuigi esialgu loodeti, et Porkuni kooli õpetajad ja õpilased saavad uut kooliaastat uues koolis alustada, on kolimise viibimise põhjuseks direktor Tiit Leemetsa sõnul RKASi korraldatud mööblihanked, mille väljakuulutamine venis ja seetõttu ei jõuta koolimööblit õigeks ajaks hangitud.

“Riigihange on niivõrd pikk protsess, eriti kui see on oma mahu tõttu rahvusvaheline hange, nii et paremal juhul, kui proteste ei tule, saame mööbli septembri lõpuks,” lisas ta. Kolimine jääb ilmselt koolivaheaega. Nii on pärast kooliaasta algust põhjust kooliperel veel üht uut algust oodata.

Riigikool sai nurgakivi mullu augustis, kuid küsimus oli päevakorras juba kümme aastat. Nende aastate jooksul on arutatud nii uue maja ehitamise kui vana kordategemise üle. Porkuni mõisa, kus kool veel mõnda aega tegutseb, renoveerimine intellekti- ja liitpuudega laste vajadusi arvestavaks kooliks ja õpilaskoduks oli Leemetsa sõnul aga peaaegu võimatu, sest puuetega laste vajadused esitavad omad nõuded ja muinsuskaitse all oleva mõisa remondil on omad nõuded.

Uus ühekorruseline kompleks koosneb seitsmest korpusest, kus on õpilaskodud, õppehooned, spordi- ja rehabilitatsioonivõimalused. Uus koolihoone on arvestatud 80 lapse jaoks, mida on enam-vähem sama palju kui vanas koolimajas.

Et maja on kaua oodatud ja plaane peetud ammu, on õpetajate tööst saadud kogemused arvesse võetud ja rakendatud detailidessegi. Näiteks fuajee seinal on kõrvuti kaks kella – üks seieritega, teine elektrooniline. “See oli õpetajate soov, lapsed näevad nüüd, et kui number on selline, on seierid sedamoodi,” selgitas koolijuht.

Fuajees on koolisöökla. Samaaegselt on söögisaal ka õpilaskohviku saal, kus saab loodava õpilasfirma õppeköögis valmistatud salatite ja küpsistega maiustada.

Õppekorpustes on klassiruumide peal kirjas õpetaja eesnimi. “Meil ongi nii, ei kasuta õpetajate perekonnanimesid,” selgitas Leemets, “ka lapsevanemad teavad õpetajat ikka rohkem eesnime pidi.”

Direktoril on klassiruume näidates hetkel veel olematu mööbel silme ees – kuhu tulevad kapid, mille uksed on ühtlasi ka tahvliks, kuhu klassilauad. Kahe klassiruumi peale on tualett ning pesemisvõimalused. Igast klassist avaneb uks terrassile ehk väliklassi – nii saab tunde pidada ka väljas värske õhu käes. Mõned nädalad tagasi said valmis ka kooli juures asuvad mänguväljakud.

Muusikaklassi saab paari kerge liigutusega lükandseinte abil ühendada multimeediaklassiga ja muuta selle nii lavaks kui saaliks. Filmivaatamisteks, koolikoosolekuteks või õppenõukogudeks/seminarideks aga piisab ka multimeediaklassist.

Õpilaskodus on toad ehitatud vastavalt õpilaste vajadustele, et oleks näiteks võimalik liikuda ka ratastooliga. Koridorid on ka videovalve all ja igas magamistoas on signaalnupp – nii saab ööhooldaja-valvur minna hädasolijale vajadusel kiiresti appi. Eraldi ruumid on ka eelkooliealiste arendusrühmadele ning osakond hooldusõppekava järgi õppivatele lastele, kellel nii elamine kui ka õppetöö toimuvad nendes ruumides.

Ühes korpuses on ruumid raviprotseduurideks – massaažiks, füsioteraapiaks ja heliteraapiaks. Koolil on olemas ka soolakamber hingamisteede raviks, ruum, kus on batuut hüppamiseks ning võimalus pereruumi mõneks päevaks majutada kojuminekut ootavaid haigestunud lapsi või õpilaste vanemaid, kui neil kooli külastusel puudub võimalus samal päeval koju minekuks. On ju koolis lapsi kogu Eestist.

Spordikompleksi valmis bassein, kus vahendid ka liikumispuudega õpilastele veerõõmude nautimiseks. Tiit Leemets arvab, et kuigi kolimine viibib, saavad õpilased näiteks ujumas käia juba sügisest. Spordisaalis on võimalik mängida korv- ja võrkpalli ning saalihokit. “Spordisaali ei saaks hetkel veel kasutada,” lisas direktor. Nimelt selgus, et palli põrgatades tekib tugev kaja. Sellega tuleb nüüd akustikaspetsialistidel tegeleda.

Direktorit teeb murelikuks see, et andmekaitseseaduse tõttu ei saa kool andmeid nende õpilaste kohta, kes võiks kooli teenuseid vajada, ja tutvustada nende vanematele, milliseid võimalusi kool talle pakuks. “Meie piirkond ei ole ju ainult siin, meie piirkond on üle Eesti,” rääkis ta.

See tähendab aga seda, et kool ei saa lapse kohta andmeid enne kui ta kooli õppima asub.

Kooli eesmärk on ikkagi see, et laps omandaks hariduse vastavalt oma võimetele, saaks kooli lõpetades endaga hakkama ja oskaks natuke ka tööd teha. Ning tunneks lisaks rahanumbrile ka selle väärtust.

Kooli, kus kõik vajalik erivajadustega lastele koos, ei ole Tiit Leemetsa sõnul just paljudes riikides. Mujal on hakatud erivajadustega laste koole taas looma, sest vahepealne suund laste integreerimiseks nn tavakooli ei teinud õnnelikuks ei õpilasi, lapsevanemaid ega õpetajaid. “Meil on hästi läinud, et erivajadustega laste koolid veel alles on, sest nende uuesti loomine on märksa kulukam,” lisas ta.

INFO

• Hoonet ehitasid AS Merko Ehitus ja AS Merko Tartu.
• Porkuni kooli projekti on teinud U-Disain OÜ, arhitekt Uko Künnap. Tegemist on ühekorruselise ehitisega, mille kasulik pind on 5866 m².
• Tööde maksumus on vanas vääringus 53 miljonit krooni ilma käibemaksuta.
• Porkuni kooli kordategemiseks sõlmisid kokkuleppe 2009. aasta jaanuaris haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Elari Udam.