Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/07/26/685120t1h1236.jpg)
Iga mees on valmis minema lahingusse Julius Caesari eest. Iga naine armastab oma meest. Igaüks on ükskord tühermaal.
Viinistu kunstimuuseumi katlamaja on sel suvel täitnud rahvusvaheline “Tühermaa”. Anna Jablonskaja, tänavu jaanuaris Domodedovo lennujaama pommiplahvatuses hukkunud Ukraina näitekirjaniku teose seadis lavale Vene lavastaja ja näitleja Marat Gatsalov. Sõda teatri-“Tühermaal” algas päeval, kui Norras toimusid pommiplahvatus ja massimõrv. Sõda on igas mehes alati olemas, selgub teatris.
“Tühermaa” on toodud publikule lähedale: mäng käib vaatajate vahel tribüünil. See on sisuline ja täpne lahendus: igaüks saab olla “Tühermaal”, tunda end ära Genas/Gnaeuses (Margus Prangel) või Tanjas/Cynthias (Elina Reinold). Kui mäng publiku seast lavale kandub, muutub osadustunne katkelisemaks.
Laval ja publiku seas hargneb korraga kaks ajamõõdet. Argielu, mida Gena ja Tanja hruštšovkas elavad, muutub Gena peas sõjaks antiikses Roomas Caesari eest. Mehe üksindus hingetühermaadel on aga ajatu. Ja kloaagist, kuhu Gena nii otseses kui ülekantud tähenduses satub, tõuseb igavikutunnetus.
Võib arvata, et “Tühermaa” tumedus peegeldub iga vaataja jaoks erinevalt: soost, east, vaatepunktist ja esmajoones hinge valgusest/pimedusest olenevalt.
Margus Prangeli intensiivne osatäitmine, ta veenev minimalism ja jõulisus hoiavad “Tühermaad” koos. Prangeli mängitud mehes on kõrvuti krokodill Gena pehme ja kergelt kohtlane sõbralikkus, Scipio võitlusvalmidus, Gnaeuse alandlikkus ja Caesari väejuhiambitsioon. Ning tema hulluses on järjekindlust, nagu Hamletilgi.
Mees, kes läbinud sõja, pole enam sama mees, kes sõtta läks. See jääb mehe sisse alles, teeb hingeilmast tühermaa, mis vaid lahingutegevuseks kõlvata võib. Lahing, mis siis algab, ei lõpe iial. Seda saab ainult kaotada.
Gena poeg Oleg/Octavius, keda kehastab Rakvere koolipoiss Rain Sammelselg, on samuti oma lahingut alustanud. Põnevalt joonistub välja ta dilemma: olla noor sõjamees isa kannul kõnnumaal kõndides või veel väike poiss ema turvatud maailmas. Nooruke Sammelselg loob täpse ja vahva rolli.
Mehe sisesõdu avava loo on kirjutanud naine. Sestap on seal naisel oluline osa. Elina Reinold mängib Tanjat, kes toob oma Genale poest õlut, ema, keda ootavad lastevanemate koosolek ja muud argikohustused, ja Cynthiat, kes oma Gnaeuse kõrval on valmis lahingusse minema, heast absurditajust ja pooltoonidest kantuna. Miks kipub naine mehe mängudel jalus olema? Millal on ta mängude täieõiguslik osaline? Mis hetkest võtab ta mängu mehe käest enda kätte? Ons mehe ja naise koosmäng lahinguväljal üldse võimalik?
Raimo Pass toob sibivedaja Nikolai ja Assenisaatori karakterrollis kargesse lavastusse humoorikamaid toone. Selgub, et maises kloaagis on kergem viibida kui hingelises.
Früüglased rahmeldavad hingemaastikel ringi, lõhuvad ega loo. Früüglaste sekka kuuluvad näitlejate Nero Urke, Jüri Tiiduse ja Marko Lehe kõrval Karle Nutonen Vinnist ja Aleksander Pihlak Rakverest; ansamblimäng on nauditav, ometi jäävad nende askeldused tsipake tühjaks ja tüütuks. Kuid kes teab, äkki on seegi taotluslik.
Ehkki Genaga saab samastuda, on loo süngus ebamugav ja eemaletõukav, kuid samas ütlemata põnev. Lavastaja Marat Gatsalov ja kunstnik Ksenia Peretruhhina on küllap olnud autori väärilised, rajades tõelise sümbolite tihniku. Süsteemi toimivus on muljetavaldav. Vaataja ei jõua aga iga sümbolit lahti muukida, paljud neist jäävad ka laval kasutamata ja mõtestamata. Kas aeg on antud ja tema kestus kaalutud?
• MTÜ Ühendus R.A.A.A.M.
• “Tühermaa”
• Autor Anna Jablonskaja.
• Lavastaja Marat Gatsalov.
• Kunstnik Ksenia Peretruhhina.
• Osades Margus Prangel, Elina Reinold, Rain Sammelselg, Nero Urke, Raimo Pass, Jüri Tiidus, Marko Leht, Karle Nutonen, Aleksander Pihlak.
• Esietendus Viinistu kunstimuuseumi katlamajas 22. juulil.