Maasturiklubi läbis Struve kaare punkte

Maasturisõitjad Ukrainast ja Venemaalt tutvusid kolmapäeval Struve geodeetilisel kaarel mõõdetud punktiga Võiveres. Foto: Kalev Viiksaar

Venemaa ning Ukraina geograafiahuvilised maasturimehed korraldasid Struve-missiooni, mille raames on kavas sõita läbi Friedrich Georg Wilhelm Struve mõõdetud mediaankaare punktid.

Teisipäeval väisas offroad- klubi muu hulgas Lääne-Virumaad, kus läbiti mediaankaare Võivere ja Simuna triangulatsioonipunkt.

Kohalik elanik, mittetulundusühingu Võivere Tuuleveski juhatuse liige Liivika Harjo rääkis, et ekspeditsioonil viibijad tegid Võiveres pilte ja filmisid ning käisid ka tuulikus, kus LEADER-programmist eraldatud vahendite toel alustatakse sügisel töödega Struve-Tanneri muuseumi rajamiseks, ning tutvusid  mitmesuguste plaanide ja kaartidega.

Struve geodeetilise kaare Võivere triangulatsioonipunkti asukoht on küll teada, kuid külastajad praegu seda omal käel kergesti ei leia, sest mõõdetud punkti meenutab vundament maa sees.

Küll aga muutub olukord peagi, sest Väike-Maarja vald sai punkti tähistamiseks toetust LEADER-programmist.

Võivere triangulatsioonipunkti tähis tuuleveski lähistel sirelihekis kaevati esimest korda lahti 2002. aasta sügisel. Üsna maapinna lähedalt leiti paeplaatidest laotud paarimeetrise läbimõõduga alus, mille peal oli sisse puuritud tsentriauguga graniitkivi.

Väike-Maarja vallavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Ilve Tobrelutsu sõnul ehitatakse aluse peale umbes 2 x 2 meetri suurune ja pooleteise meetri kõrgune klaaspüramiid. Tööd algavad septembris.

Liivika Harjo sõnul ta offroad-klubi tulekust palju ette ei teadnud. Tartu tähetorni projektijuht Reet Mägi oli küll teada andnud, kui kolm maasturit kümmekonna reisijaga Tartust edasi liikuma hakkasid.

Reet Mägi sõnul pakkus seltskonnale suurt huvi tähetorn, samuti tutvusid nad põgusalt linnaga, kus F. G. W. Struve aastatel 1808–1861 töötas.

Reet Mägi teadis, et offroad-klubi on igal aastal teinud mõne pikema reisi. Tegemist on väga ajaloo- ja kultuurihuviliste inimestega, kes kajastavad Struve-ekspeditsiooni ka oma kodulehel, kus on muu hulgas kaart, millelt saab vaadata, kuhu reisiseltskond parajasti jõudnud on.

Tartust sõideti edasi Põltsamaale ning sealt juba Lääne-Virumaale. Võiverest suundusid ekspeditsioonil olijad Simunasse, kus läbiti Struve geodeetilise kaare triangulatsioonipunkt omal käel. Simuna punkt on tähistatud Katkutulbaga ning seal on ka infotahvel. Virumaalt liiguti edasi Tallinnasse ja sealt Soome.

Matkajate teekond algas paar nädalat tagasi Musta mere äärest ning see lõpeb Põhja-Jäämere kallastel. Kokku läbitakse umbes 3000 kilomeetrit. Liivika Harjo sõnul rääkisid maasturisõitjad ise, et on esimesed, kes läbivad Struve kaare ühe ekspeditsiooni käigus.

Läbi käiakse kõik need Struve kaardistatud punktid, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Vaid ühel Venemaale kuuluval saarel asuvad punktid jäävad vahele. Need käib läbi vaid üks seltskonna liige, kes sai ainsana loa sellele saarele minna.

15. juulil 2005 kanti UNESCO maailmapärandi nimekirja Tartu ülikooli täheteadlase F. G. W. Struve geodeetiline kaar, mis on 2820 km pikkune meridiaanilõik, ulatudes Põhja-Norrast Musta mereni.

Struve juhtimisel aastatel 1816-1855 tehtud töödel on väga suur tähtsus Maa kuju ja suuruse määramisel ning astronoomia, geodeesia ja kartograafia arengus. Kaare mõõtmine on erakordne näide eri maade teadlaste ja valitsejate koostööst teaduslikul eesmärgil.

UNESCO maailmapärandi nimekirja on kantud kaar oma 34 säilinud punktiga, millest kolm asuvad Eestis: üks Tartu tähetornis ja kaks Lääne-Virumaal. Kaarel säilinud punktid on enamasti kaljusse tinaga valatud reeperid või kivitähised maapinnal. Kaare põhja- ja lõunatippu tähistavad ausambad.

Kaar läbib tänapäeval kümme riiki: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova.