/nginx/o/2011/08/04/696708t1heecd.jpg)
Kuum suvi on valmistanud rõõmu rannas puhkajatele, kuid tekitanud muret Väike-Maarja vallale, sest suvekuumuse tõttu lakkasid normaalselt töötamast tehase Vireen – endise nimega Loomsete Jäätmete Käitlemise AS – ja Pandivere Vee biopuhastid, tekitades reostusohu Pandivere veekaitsealal.
Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla rääkis, et juuni- ja juulikuus on ASi Vireeni lokaalsest biopuhastist väljunud kõrge reostusastmega reovesi, mille saastenäitajad ületasid maksimaalselt lubatud tasemeid kuni kümnekordselt.
Tehase biopuhasti läbinud heitvesi suunatakse mööda survekanalisatsiooni edasi Väike-Maarja valla biopuhastisse, mis asub Vao külas ja mida haldab OÜ Pandivere Vesi.
OÜ Pandivere Vesi tegevdirektori Gennadi Filippovi sõnul ekstreemolukordades, milleks on väga kuum suvi ja pakaseline talv, lakkab tehase Vireen biopuhasti efektiivselt töötamast, mille tõttu saasteained reovees ületavad tugevasti lubatud normatiive.
“ASi Vireen biopuhastist suunatud reovees, millest Pandivere Vesi võtab proove, on Väike-Maarja biopuhastile kõige tundlikumad üldfosfor ja üldlämmastik. Selle suve kuumus häiris tõsiselt tehase puhastusseadmete tööd, vähendades ka Väike-Maarja biopuhasti tõhusust,” rääkis Gennadi Filippov.
Varasemate aastate kogemused on näidanud, et ASi Vireen biopuhasti ei suuda tippkoormuste korral reovett puhastada vajaliku tasemeni. Tagajärjeks oli häiriv lehk ja kohalike elanike mure, et nende kaevud saavad taas reostatud.
Vao küla elanik Jüri Elmend, kelle kodu jääb Väike-Maarja biopuhasti lähedusse, nentis, et keskkonna seisukohalt tähendavad sellised saasteainete kontsentratsioonid suurt riski, sest tegemist on nitraaditundliku alaga, kus põhjavee kaitseks rakendatakse erimeetmeid.
“Probleem on olnud aastaid, kuid lahendust pole leitud. Reostunud põhjavesi rikkus ära vee minu talu kaevus. Ehitasin uue kaevu. Ka selle vesi muutus joomiskõlbmatuks. Praegu on mul kolmas kaev ja tunnen muret, et nüüd ähvardab sedagi saasteoht. Tiik, milles kasvatasin karpkalu, jäi reostuse tõttu elutuks,” rääkis Elmend oma läbielamistest.
Kolmapäeval analüüsisid ASi Vireen, OÜ Pandivere Vesi ja Väike-Maarja vallavalitsuse esindajad võimalusi, et vähendada keskkonnaohtu Põltsamaa jõe elukeskkonnale.
“Väike-Maarja vallavanemana on minu seisukoht, et kuna paikneme nitraaditundlikul alal, siis Vireeni ja Pandivere Vee tekitatud ökoloogiline jälg looduskeskkonnale peab välja nägema kui hea peremehe vastustundlik käitumine, mitte kui tugev jalahoop,” kommenteeris Indrek Kesküla olukorda.
Ka riigikontroll leidis oma 4. veebruaril 2011 ASis Vireen läbi viidud auditi põhjal, et on vaja konkreetset tegevusplaani reoveepuhasti ebaefektiivse tööga tekitatud keskkonnasaaste lõpetamiseks.
“Selle tagajärjel lubas põllumajandusminister pöörduda Vireeni nõukogu poole tegevuskava koostamiseks. Juhul, kui põllumajandusminister oma lubadust pidas, siis hetkel tundub, et AS Vireen on seda ettepanekut täitnud liialt kergekäeliselt ning nüüd on tulemused käes,” kommenteeris vallavanem.
Tema sõnul on OÜ Pandivere Vesi sellises olukorras sunnitud tegema küllalt radikaalseid samme, et vähendada keskkonnareostuse ulatust. “Pandivere Vesi ei saa enam Vireenilt reovett vastu võtta samas koguses kui seni,” ütles Kesküla.
ASi Vireen juhataja Ivo Väär teatas, et ettevõte on alates esmaspäevast, 1. augustist muutnud oma töökorraldust ja vähendanud üleantava vee kogust, see suund jätkub.
Tema andmetel jäävad lõpp-puhastisse üleantava vee kogused vahemikku 30 kuni 70 kuupmeetrit.
“Heitvee kogus on kokkuleppeline ja muutuv, sõltudes näiteks ka sellistest objektiivsetest teguritest nagu sademete hulk. Samuti mõjutavad seda tootmismaht, tootmisrežiim ja puhastusviis,” selgitas ASi VIreen juhataja Ivo Väär ja kinnitas, et ettevõte tegutseb praegu probleemile lahenduse leidmise nimel.
“Et Vireen on jälle võimeline keskkonnainvesteeringuid tegema, oleme investeerinud tehase uue puhasti ehitusse kaks miljonit eurot ja katsekäitamist alustatakse veel selle aasta septembris. Uue puhasti töölerakendamisel suureneb efektiivsus ja seeläbi vähenevad ka ASi Vireen kulud,” kommenteeris ettevõte juhataja Ivo Väär.
AS Vireen
• Asub Väike-Maarja vallas Ebavere külas.
• Alustas tööd 2005. aastal.
• Esimene Eesti loomsete jäätmete käitlemise tehas.
• Nime AS Vireen kannab 2011. aasta jaanuarist.