Taaskasutus paelub Kiltsis loomingulisi noori

Theresa Tompel (vasakult), Carmen Kolsel ja Marlen Vaidla õpivad Kiltsi loomelaagris köitmist. Foto: Arvet Mägi

Kiltsi mõisas toimub sel nädalal juba kolmekümnes loomelaager, kus osaleb õpilasi ja juhendajaid üle kogu Eesti.

Suvisel koolivaheajal leidub küllalt palju lapsi ja noori, kes pelgalt kodus igavleda või rannas päevitada ei taha. On koguni neid, kes soovivad oma vaheaja sisustada käsitööga tegeledes. Nemad kogunevad, olgu siis väljas sume suvi või tige talv, Kiltsi loomelaagrisse.

Loomelaagrite korraldamisega alustas Kiltsi põhikooli käsitöö- ja kunstiõpetaja Merje Leemets 2000. aastal. Nüüdseks on sellest saanud mitu korda aastas toimuv traditsiooniline üritus. 1.-6. augustini kestev laager, mis on toonud Kiltsi mõisakooli elama ja tegutsema 28 last koos juhendajatega, on juba kolmekümnes.

Seekordseks alateemaks on taaskasutus ja sellega seonduv.

“Mina sattusin siia tuttava kaudu. Asjad, mida teeme, on väga lõbusad, mulle meeldib igatahes,” kiitis loomelaagris osalev Marlen Vaidla.

Taaskasutuse teemalises laagris on noortel võimalik valmistada ise käsitööpaberit koos mitmesuguste lisandite ja kaunistustega, paberist vorme ja kausikesi, rahakotte.

Vanapaberist tegid laagrilised ka kaarte, mille usinamad koguni raamatuks kokku köitsid ja seejärel omatehtud raamatu kaanele kaunistused põletasid.

Põnevust pakkus pakutrükk, mille tarvis juba talvelaagris pakud hangiti. Nüüd kaunistati pakutrükitehnikat kasutades rõivaid ja riidest lendavaid taldrikuid, mida laagrilised lendrikeks nimetavad. Õpetajate sõnul on lendrike eeliseks plastist tehtud lendavate taldrikute ees see, et, olles pehmed, ei lõhu nad ära ühtki eset.

Aastaid õpetajana Kiltsi loomelaagris osalenud Väike-Maarja proua Leelo Paas tutvustas osalistele nahatööd.

Plastpudelitele anti uus elu neist ehteid – kõrvarõngaid, käevõrusid, kaelakeesid jms – ning külmkapimagneteid, helkureid ja võtmehoidjaid valmistades.

“Niikuinii toodame kõiki asju üle. Miks kõike uuesti toota, saame ju vanast asjast ka uut teha,” arutles üks loomelaagri juhendajaid Kristel Kaiv Tallinnast.

“Miks ma peaksin poest mingid plastkõrvarõngad ostma, kui saan need ise teha? Valin värvi, disainin, see on ainulaadne asi, kellelgi teisel ei ole samasugust. Seda võiks laiadele massidele pakkuda, nad võiksid sellise asjaga tegeleda. Mis see pudel niisama seisab siin, ei kõdune ega mädane ju. Hea, et taaskasutus on viimasel ajal läinud populaarsemaks, ma olen mujal ka näinud, et sellega tegeletakse,” jutustas juhendaja.

“Meie anname oskusi ja püüame avada võimalusi, et nad sealt edasi saaksid ise arendada,” sõnas teine juhendaja, Hiiumaalt tulnud Jaanika Kuusk.

Kuusk loetles, mida loomelaagris osalemine noortele õpetab: töövõtteid ja -oskusi, teadmisi taaskasutuse ning säästliku tarbimise kohta, töökorda ja töökeskkonna väärtustamist, teistega arvestamist, meeskonnatööd ja ilumeelt.

Miks aga loomelaagrisse ikkagi tullakse, kui ka kooliaasta sees käsitöö- ja kunstitunnid õppurite näpuosavust arendavad?

Nii noored kui juhendajad tunnustavad toredat seltskonda ja Kiltsi mõisat, mis oma ajaloolise atmosfääriga loomingulisust innustab.

“See on teine situatsioon kui koolis tundi anda,” sõnas Kristel Kaiv. “See on vabam. Need lapsed, kes on siia tulnud, tahavad teha. Me ei tee ju selliseid asju, mida koolis tavaliselt tehakse.”

Noored lisasid, et koolitunnist erinevalt tohib loomelaagris töötegemise kõrval juttu ajada ja õpetajad on palju leebemad.

Igapäevase töö kõrval jääb noortel ka vaba aega. Igal õhtul toimuvad meelelahutusüritused, mille käigus on mängitud murumänge ja vaadatud filme.

Ees ootab veel lõkkeõhtu näidenditega, milleks laagrilised juba hoolega valmistuvad. Üks grupp avaldas, et nende etteaste teemaks saab olema “Aktuaalse kaamera” paroodia, kuhu sekkuvad saabastega kass ja multifilmikangelane Garfield.

Laagrilipp langetatakse Kiltsi mõisas laupäeva pärastlõunal ja noored käsitööhuvilised sõidavad taas üle Eestimaa laiali, võttes kaasa kuhjaga huvitavaid kogemusi ja teadmisi taaskasutuse vallast.