Juba mõnda aega vaagub kriisis euroala ning uued ähvardused tulevad lisaks Kreekale nüüd ka Itaaliast ja Hispaaniast, kuid veelgi suurem ehmatus tabas, kui saabusid teated USAst, kus täheldati aktsiahindade äkklangust, mis samuti Euroopasse üle kandus.
Nii USAs kui Euroopas on suurimaks probleemiks võlg. Oleks naiivne arvata, et Euroopa võlakriisi mõjud ei ulatuks Eestini.
Arvatakse, et selle tõttu võivad kokku kuivada Euroopa struktuurifondide toetussummad, kindlasti mõjutavad vähenevad tellimused eksportijaid.
Üks tuntud tõetera ütleb, et võlg on võõra oma. See peaks olema aabitsatõde. Aga nagu aeg on näidanud, ei tunnista seda tõde isegi terved riigid ja rahvad. Euroliidu väikevendade Kreeka, Portugali ja Iirimaa lõhkilaenamine on olnud tähelepanu keskpunktis rohkem kui aasta.
Ent halbadel uudistel ei näi lõppu tulevat. Kõige murettekitavam on tõsiasi, et raskesse võlakriisi on sattunud ka maailma juhtiv majandusjõud - Ameerika ühendriigid. USA riigieelarve aastane defitsiit on näiteks 1,6 triljonit dollarit. Lahtiseletatuna tähendab see seda, et USAs kulutatakse tänavu selle summa võrra rohkem kui teenitakse.
USA on heaoluriik, kus inimeste teenistus ja hüved ei anna eestlaste kitsukeste võimalustega võrrelda. Aga nagu karm tõde näitab, rajaneb see jõukus laenurahal. Kuid laenuleib ja laastutuli ei kesta kaua. Kui USA majandus kokku kukub, on see katastroof kogu maailma majandusele ja rahandusele. Tekib doominoefekt, mis ei jäta puutumata ühtegi USA majanduslikku ja poliitilist liitlast. Kaasa arvatud pisike Eesti, kes praegu teeb suuri jõupingutusi, et toibuda mõne aasta tagusest majandussurutisega kaasnenud kriisist. Ent Ameerika häving lööks kogu maailma majanduse oimetuks.
Kas aktsiatehindade sukeldumisele järgneb majandussurutis nr 2, näitab lähitulevik. Euro, millega me alles äsja nii lootusrikkalt liitusime ja millega veel lõplikult harjunudki pole, tulevik on aga juba ammu kahtluse all.