Noored õppisid Võsul purjelauasõitu

Enne mereleminekut katsetati trenažööril purjelaua juhtimist. Foto: Maris Reintal

Juuli lõpus õppisid Vihula ja ümbruskonna valdade noored Eru Surf Teami, PRO2 Teenuste ja Käsmu Vabatahtliku Merepääste korraldatud surfilaagris purjetama. Nüüd oskavad laagrilised lisaks arvutis surfamisele seda ka tõelisel merel teha.

Purjelauasport on keskkonnasõbralik elamussport ja võistlusspordiala. Purjetades on lisaks füüsilisele pingutusele vaja raskemates oludes tähtsaid valikuid teha ning aktiivselt mõelda, sest tuul ja lained muutuvad pidevalt. Kõrged lained ei olegi tegelikult surfamiseks vajalikud – purjetatakse ka Lõuna-Eesti järvedel. Tasasemal veepinnal on eriti algajal hea õppida.

Võsu laagri kahekümne kuuele 9-18aastasele osalejale jagas enne veeleminekut juhtnööre juhendaja Tarmo Käosaar. Esialgu kuulati teoreetilisi nõuandeid ja katsetati surfamist kuival maal purjetrenažööril. Laagrilised, kes õpetussõnadest aru said ja purje ning laua liikumist suunata oskasid, lubati tuulisele merele. Kalipsod ja päästevestid aeti selga ja viidi laud purjega merele. Pisemad jäid leebemaid ilmaolusid ootama.

Lastevanemate südamerahu ja ohutuse tagas üritusel Käsmu Vabatahtlik Merepääste oma kogenud meeskonnaga.

Teine päev algas halva ilma tõttu planeeritud võistluse asemel hoopis kohustusliku inimese päästmise ja ohutuse loenguga. Osalejad said mannekeeni peal kunstlikku hingamist harjutada. Eestvedajaks merepäästja Robert Aasa huvitava loenguga.

“Eru Surf Team sai alguse Eru lahe kaldalt, et sõbrad ja muud huvilised, kes surfamisest põhjalikumalt teemat ei tea, saaksid meiega ühineda,” rääkis Eru Surf Teami juhatuse liige Argo Servet. “Koos infot jagades ja ühiselt tegutsedes saame rohkem tehtud,” jätkas ta.

Teine põhjus kohalike surfarite koondamiseks oli soov tulemusi teistega võrrelda. “Tahtsime võistlema minna, aga selleks on soovituslik spordiklubi liige olla,” selgitas Argo Servet.

“Mõte sai alguse, kui hakkasime Mohni saarele sõitma,” märkis Urmas Kuhi, kes on samuti Eru Surf Teami juhatuses. “Istusime Viinistus ja ootasime merele minekut, siis teelauas tekkis uitmõttena organisatsiooni idee,” rääkis Urmas Kuhi.

Korraldajad on ise juba neljal sügisel Mohni saarele purjetanud. Sinna võib sõita kümne minutiga, aga Eru surfarite teekonnad on ka mõnetunnised olnud, sest palju sõltub muutlikest ilmaoludest, ja see teeb asja huvitavaks.

“Eelmisel aastal käisime kirdetuulega, mis tekitas väga suuri laineid, kuni 2meetriseid,” kirjeldasid laudurid. Õhtul oli tuul tugevnenud ning sõit muutunud karmiks ja ekstreemseks. “Tõmbasime purjed üles ja hoidsime, kuni jõudsime, ning lendasime tugeva tuule tõttu laualt katapultiga,” meenutasid purjetajad.

Tavaliselt peab kiiresti sõitmiseks laine harjal purjetama, aga tol korral sõitsid retkelised lainete vahel, et kiirus väiksem oleks.

Teist aastat osaleb Eru Surf Team neljaetapilisel Bacardi Fun sarja võistlusel.

Purjetamist harrastatakse, et oleks suvel huvitavat loodusekeskset sportlikku tegevust.

“See on aktiivne puhkus, jõusaali ei pea minema - käelihased lähevad tugevaks ja kõht kaob ära,” ütles Argo Servet.

Surfamine on tore mere ääres olemine, koos on sõbrad ja surfipere. “Kui ise proovida, siis saad teada, miks me purjetame,” arvas Urmas Kuhi.

“Oled mootorrattaga sõitnud? Kiire autoga? Kui auto stardib kiiresti, siis kukub sõitja istmesse kinni. See tunne tuleb mitmega korrutada,” seletas Urmas Kuhi näitlikult. “Seega tuul lükkab kiirelt mööda laineid edasi,” jätkas ta. “Tugev tuul tõstab laua õhku nii, et ainult uim püsib vees ja laud kihutab tõktõktõk! vee piiril,” kirjeldas Urmas Kuhi.

“Mehed võib-olla tahavad ainult kiirust, aga naisterahvaste seas on ka üha rohkem sõitjaid. Järelikult midagi peab seal olema,” arutles ta.

Surfarid teatasid, et kui see tunne kätte saadakse, siis on sõrm antud.

Et kiirete ja põnevate surfamisteni jõuda, peab algajana rohkelt kannatust olema. Kohe ei saa pikalt sõita ning tuleb järjekindlalt uuesti proovida. Meri ja tuul on alati erinevad ja nii ka liigutused seal peal. Kui kallas liiga kaugele jääb ja õiget suunda ei saa võtta või jääb äkitselt tuulevaikseks, siis pannakse puri vette ja ujutakse kõhuli laual olles randa tagasi. Üks kaugemale sõitnud laagriline kutsuti ruuporisignaaliga teiste sekka tagasi.

“Vesi ja tuul on olemas, neid ei pea ise hankima,” nimetas Argo Servet surfamise eeliseid. “Kui mootorrattal peab vahetama kolbe, õlisid, siis siin ostad purje ja laua ära ning ülejäänud on tuule jõul,” põhjendas ta.

“Surfarid on ökoinimesed, loodusega sõbrad ja ei võta midagi sellist kaasa, mida ise ei jõua ära viia, loodus peab puhtaks jääma,” lisas Urmas Kuhi.

Kalandusega ei tegeleta rannakülades enam niivõrd palju kui varem, aga meri on rannikul elavatel inimestel ikka hinges. Nii leiamegi uuenduslikumalt merendusele lähenejad purjelaudadel ja lohedega mere peal seiklemas. “Läänemaal ongi üks vana kalurite kokkusaamispaik muutunud surfarite kogunemiskohaks,” teadis Urmas Kuhi.

Vaatamata muutlikule ilmale olid nii osalejad kui korraldajad laagriga rahul. Kõlama jäi soov sarnaseid üritusi erinevatele vanusegruppidele rohkem teha.

Üritust toetas EL Leader programm MTÜ Arenduskoda.