/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
/nginx/o/2008/11/28/98495t1hcb51.jpg)
Neljapäeval pandi pidulikult Inju lastekodukompleksile nurgakivi. Tulevast aastast asub seni Injus tegutsenud lastekodu hoopis Vinni alevikus.
Inju lastekodu uusehitis sai nurgakivi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Viru maavalitsuse, sotsiaalministeeriumi ja Vinni vallavalitsuse 2005. aastal algatatud Inju uue lastekodukompleksi rajamise ühisprojektiga jõuti nurgakivi panemiseni.
Vinni vallavanem Toomas Väinaste nägi praegu kerkivates ehitistes investeeringut tulevikku, haridusse ja sotsiaalsfääri.
"Kui on hea ema ja isa, kes räägivad soojalt, kasvavad korralikud lapsed. Ma usun, et nendest lastest sirguvad tublid ja majanduses orienteeruvad inimesed, kes meie elu edasi viivad," oli vallavanem veendunud.
"Lapsed on meie tulevik, mida paremini suudame neid kasvatada ja nendega tegelda, seda parem on," jätkas ta.
Lastekodukompleksi ehitaja ASi Koger & Partnerid esindaja ehitusdirektori Andres Madaliku sõnul on neil viimasel ajal tulnud järjest rohkem ehitada lasteaedu ja muid lasteasutusi ning tal on selle üle väga hea meel, sest laste silmist peegelduv rõõm on vahetu ja parim hinnang ehitaja tööle.
Inju lastekodu direktor Toivo Olvi tundis enda sõnul sügavat rahulolu - aastaid on uute elamute ideed mõeldud nii üht kui teist pidi ja nüüd on mõttetöö lõpuks vilja kandnud ning nurgakivi paika saanud.
Olvi arvates ongi maksimaalsed perelähedased tingimused mõeldavad ainult sellistes ühepereelamutes.
"Olgem ausad, selliseid tingimusi, nagu meil on praegu - väga suured ruumid ja kõrged toad - võime isegi luksuslikeks pidada. Ja kui noored lähevad n-ö tavatingimustesse, võtab nendega harjumine rohkelt aega. Ajakohased majad on kahtlemata hea lahendus," selgitas Olvi.
Loomulikult ei tähenda laste paigutamine ühepereelamutesse seda, et majas elava 8-10 lapsega tegeleb ainult üks või kaks kasvatajat.
"Me ei saa ühelt kasvatajalt nõuda, et ta nagu ema Teresa töötaks ennastsalgavalt 24 tundi päevas ja 365 päeva aastas. Nii nagu ühel perel on ema, vanaema, vanaisa, tädid ja onud, võivad need olla ka peresüsteemis. Peremudel tähendab seda, et lähedasi inimesi on rohkem," rõhutas direktor.