/nginx/o/2011/08/10/703748t1he5f4.jpg)
Statistikaameti viimastel andmetel hakkas Eesti majanduse ekspordi ja impordi hoogne kasv juunis aeglustuma, sest riikide võlakriis avaldab negatiivset mõju kogu maailma majandusele ja see teeb muret ka Virumaa ettevõtete juhtidele.
Võlakriis teeb Virumaa ettevõtjad ettevaatlikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Rakvere Metsamajand on alates 1994. aastast erakapitalil tegutsev firma, mis toodab erinevates mõõtmetes freesprussmaju põhiliselt eksporditurgudele. Samuti valmistatakse tehases puidust uksi, aknaid, treppe ja piirdeid.
Ettevõtte kauaaegne juhataja Andres Alamets tunnistas, et ei ole poliitikute optimismi meie majanduse suurest tõusust kunagi eriti jaganud. “Olen nõus, et teatav stabiliseerumine on toimunud, ja kes kohe kriisi algul põhja ei läinud, on ennast ja oma turgusid ümber vaadanud,” rääkis Alamets.
“Kui eelmise majanduskasvu mootoriks oli pankade meeletu laenuraha, siis minu arvates siseriiklikult hoiavad täna toonust niinimetatud eurorahad. Tootmisettevõtte jaoks on laias plaanis ainuvõimalik ellujäämise tee eksport,” kommenteeris Alamets.
Temale tuttavas puidusektoris firmajuht väga suuri kõikumisi ei ole täheldanud.
Küll aga on märgata inimeste teatavat peataolekut ja ebakindlust. Seda suurendavad kindlasti finantskriisid Euroopas ja Ameerikas.
“Kokkuvõtlikult, ma ei ole väga optimistlik Euroopa majanduse ja seega ka Eesti majanduse perspektiivis. Lisan ühe mure veel. See on meeletu hindade tõus puidusektori tootmise sisenditel. Energia, puit, abimaterjalid. Inimeste elujärje langus suurendab paratamatult survet palkadele. Tahan öelda, et meie konkurentsivõime välisturgudel väheneb oluliselt ja lõppu pole näha,” arvas Alamets.
Pagarifirma AS Hallik tegevdirektor Heiki Hallik nentis, et tema arust ei ole õige seda, mis toimus või mis toimub, nimetada kasvuks. “Elasime uue majandustõusu ootuses ja meie lootused olid suured,” ütles Hallik. Tema sõnul pärsib alanud võlakriis kindlasti uute investeeringute tulekut Eestisse, kodumaine kapital on aga nõrgavõitu ja majanduse hoog raugeb.
Pagarifirma toodab nii Eesti kui Rootsi turule.
“Eksport toimub vastavalt kokkulepetele. III ja IV kvartali tellimuste osas on hetkel läbirääkimised. Samas toimub tootearendus uute toodete turule toomiseks, et tagada pikemas perspektiivis jätkuv koostöö,” rääkis Heiki Hallik.
Tegevjuhi sõnul on Eesti turg esialgu stabiilne. Juuli kuumad nädalad vähendasid küll tellimusi, kuid pagarifirma toodang püsis planeeritud mahus.
“Kahjuks saame jätkuvalt teateid, et toorainete hinnad tõusevad, mis tähendab, et mitte ainult pagaritoodete, vaid ka kõigi muude toiduainete hinnad jätkavad veel kasvu,” kommenteeris pagarifirma tegevjuht Heiki Hallik.
AS E-Betoonelement kuulub Euroopa juhtivaid elemenditootjaid ühendavasse kontserni Consolis SAS ja toodab betoonelemente nii ekspordiks kui siseturule.
E-Betoonelement karkassielementide ja õõnespaneelide tootmise juht Marek Prees rääkis, et ettevõtte tootmine on hoo saanud sisse ja praegu läheb betoonelemente edukalt nii Eesti kui Soome turule. “Tellimusi jagub oktoobri lõpuni. Mis saab aga võlakriisi süvenedes, seda on juba raske prognoosida,” nentis Prees.
Kunda sadama direktor Aleksander Nikolajev kinnitas, et tema juhitava sadama töökoormus on jätkuvalt hea. Ka juulikuu tulemus – käideldud kaubamaht 156,5 tuhat tonni ning 55 laevakülastust – on oodatust parem.
“Kokkuvõtvalt oleme seitsme kuu tulemuste järgi 27% rohkem tööd teinud kui mullu. Üldiselt on juulikuu ja augustikuu Kunda sadama klientide jaoks ajalooliselt olnud vaiksemad kuud seoses suvepuhkustega Euroopas, kus asub põhiturg. Näeme samu ilminguid ka sel suvel,” kommenteeris Nikolajev
Kuid protsessid, mis arenevad niinimetatud võlakriisi ümber, teevad ka teda valvsaks.
“Ei taha ise kogeda ning ei soovi kellelegi eestimaalastest “2008. a sügise sündroomi” kordumist. Heitlik ja närviline maailmamajandus ei lase väga kasvuprognoose teha. Õnneks ei ole läbi Kunda sadama eksporditavad kaubad börsikaup ning nende tarbimismahud peegeldavad reaalset elu Eesti vabariigi ekspordisihtturgudel,” selgitas Aleksander Nikolajev.