Kullenga küla maad varjavad sõjahaudu

Assamalla küla elanik ja koduloouurija Eevi Geidik Kullenga viljapõllu ääres, kus asub 1941. aasta sõjasuvel langenud ukraina rahvusest punaarmeelaste ühishaud. Foto: Arvet Mägi

Kuigi 1941. aasta sõjasuvi jääb seitsmekümne aasta taha, on nüüd Tamsalu vallas asuvas Kullenga külas aktuaalseks muutunud sealsete sõjahaudade teema. Asja vastu tunneb huvi ka Ukraina saatkond Eestis, sest Kullengal hukkunud punaväelased olid põhiliselt ukrainlased.

Kullenga unustatud sõjahaudadele juhtis paar aastat tagasi tähelepanu Assamalla küla kauaaegne elanik Eevi Geidik (69). “Tookord oli kuum teema Kullenga tuulepargi rajamine. Tuulikud olid kavandatud maaalale, kus asub sõjahaudu,” selgitas Eevi Geidik. Tema info sõjahaudade kohta pärineb aastate tagant Paul Mäesalult, kes oli Kullengal toimunud lahingu pealtnägija, ning raamatu “Assamalla läbi aegade” põhjal.

“Kirjutasin Kullenga sõjahaudadest Ukraina suursaatkonnale Eestis. Ukraina suursaatkond tundis kirja vastu huvi. Saatkonna esindajad on käinud tänavu kevadel ja suvel Kullengal, et koguda teavet sõjahaudade kohta,” kõneles Geidik. Seda, et Kullenga kandis sõdisid 1941. aastal ukraina rahvusest punaväelased, kinnitas Grigori Kononenko, kes ise sattus Kullenga kandis sakslaste kätte vangi, jäi tööle kohalikku tallu ja elas kogu oma ülejäänud elu Eestimaal.

Assamalla raamatukogu juhataja Meeli Kuntur ütles, et oma mälestusi Kullenga lahingust on pannud kirja Paul Mäesalu. Kahjuks pole mälestuste kirjapanijat enam elavate hulgas.

Paul Mäesalu ülestähenduste põhjal teame, et 1941. aastal pealetungivate Saksa vägede eest taganedes tulid punaarmeelased Kullengale sisse ja jäid nädalaks paigale. Sõdurid hakkasid kohe kahel pool Väike-Maarja - Rakvere maanteed kaevikuid kaevama. Tihedalt üksteise kõrvale kaevatud kaevikud jäid umbes kilomeetri ulatuses Merilo, Püssi ja Mäesalu talumaade sisse. Punaväelased olid ärevil, sest kohe-kohe pidi algama lahing. Sakslaste tulek aga miskipärast viibis.

Kullenga külale langes sakslaste rünnak varajastel hommikutundidel. Lahing kestis paar tundi. Sakslaste ülekaalu all hakkasid punaarmeelased taganema, joostes mööda põldu Assamalla poole ja sealt Rakverre välja. Seejärel asusid kohalikud elanikud langenuid kokku korjama.

Paul Mäesalu mälestuste järgi oli surma saanud 20 punaarmeelast ja kuus saksa sõdurit. Moodustati kohalik omakaitsesalk, kes kaevas kaks ühishauda. Kullenga Rüütli talu aida taga leidsid viimase puhkepaiga punaarmeelased, Rüütli talu pargi nurka maeti langenud saksa sõdurid. Selgusetuks jääb siin aga tõsiasi, miks 1941. aastal langenud punaväelasi ei maetud ümber pärast 1944. aastat, kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris.

Kuid need pole ainsad hauad. Kullenga küla elanik Vello Ainsar, kes tookord oli neljaaastane, mäletab, et punaarmeelasi maeti ühishauda ka Rüütli talust pool kilomeetrit eemal, Kadilasse viiva tee äärde, kus praegu lokkab viljapõld.

“Kui Ukraina suursaatkonna esindajad Kullengal käisid, näitasin neile langenud sõdurite matmispaika,” ütles Ainsar.
Suusõnaliste pärimuste põhjal varjavat Kullenga ja Assamalla põllud peale nende veel teisigi punaarmeelaste haudu.
Sügisel, kui vili koristatud, plaanitakse Kullengal Ukraina suursaatkonna koordineerimisel alustada väljakaevamisi, et matta langenud punaarmeelaste säilmed Maardu kalmistule rajatud punaväelaste memoriaalile.

Kullenga

• Küla Lääne-Virumaal Tamsalu vallas.
• 28 elanikku.
• Tänavu möödub Kullenga esmamainimisest Kuldenkaua nime all 770 aastat.