Inimesi varitseb kuumarabanduse oht

Palavate ilmadega peavad vanemad väikelastel silma hoolega peal hoidma, et nood kuumarabandust ei saaks.

FOTO: Sille Annuk

Palavate ilmadega peaksid kuumarabanduse suhtes eriliselt ettevaatlikud olema väikelapsed, üle 65-aastased inimesed ning need, kellel on probleeme ülekaaluga või kes põevad kroonilisi südamehaigusi ja kõrgvererõhutõbe.

Kuumus võib kurnav olla ka täiesti tervele inimesele, eriti juhul, kui kuuma käes on vaja teha füüsiliselt pingutavat tööd. Kõrge temperatuur, niiskus ning tugev päikesekiirgus võivad põhjustada vedeliku ja soolade kaotust, ülekuumenemist, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu ning päikesepõletust.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna kiirabi peaspetsialist Kalev Pahla sõnul on parim viis kuumarabanduse vältimiseks püsida keskpäeval jahedates siseruumides. „Vanemaealiste õues toimetamine võiks jääda hommiku- või õhtupoolikusse,“ ütles Pahla, kelle sõnade kohaselt kehtib sama nõuanne ka väikelaste puhul. „Kuuma ja intensiivse päikesega tuleb väljas kanda peakatet ning tarbida keskmisest enam vedelikku. Kindlasti tuleb jälgida lapsevankris olevaid imikuid, sest vanker võib valesse kohta jättes väga kuumaks minna.“

Samuti ei tohi kuumade ilmadega jätta autosse ei inimesi ega loomi, sest auto sisetemperatuur kerkib kiiresti.

Organismi vedelikukaotuse vältimiseks tuleb vedelikku tarvitada tavapärasest rohkem, janu kustutamiseks on soovitatav juua gaasita mineraalvett.  Kuuma ilmaga ei ole soovitatav juua organismist vedelikku välja viivat kohvi või alkoholi.  Päikese käes viibides tuleks kasutada nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest kaitsvaid päikesekaitsetooteid, samuti saab end päikese eest kaitsta heledaid avaraid riideid, peakatteid ja päikeseprille kandes.

Eesti tingimustes peetakse äärmuslikuks kuumuseks olukorda, kui õhutemperatuur kerkib üle 25 kraadi.

Tõenäoliselt on tegu kuumarabandusega, kui keha temperatuur kiiresti tõuseb, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. Kui esmaabi ei osutata piisavalt kiiresti, võib kuumarabandus põhjustada püsiva puude või halvemal juhul koguni surma.

Kuumarabanduse sümptomiteks võivad olla

• kõrge kehatemperatuur (üle 39° C)

• punane, kuum ja kuiv nahk (higistamine on peatunud)

• pulsisageduse kiirenemine

• tuikav peavalu

• peapööritus

• iiveldus

• meeltesegadus

• teadvusetus

Kuumarabanduse sümptomite ilmnemisel tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi, abi saabumiseni tuleks kuumarabanduse ohvrit aidata järgmiste võtetega:

• toimeta kuumarabanduse ohver jahedasse varjulisse paika;

• jahuta kannatanu kiiresti, kasutades ükskõik milliseid käepäraseid vahendeid.  Näiteks paiguta inimene jaheda duši alla, pritsi aiavoolikust jahedat vett või niisuta teda jahedasse vette kastetud käsna või märgade jahedate rättide või paberiga, võimalusel lehvita talle jahedamat õhku;

• Mõõda aeg-ajalt kuumarabanduse ohvri kehatemperatuuri ja jätka tema jahutamist, kuni kehatemperatuur langeb vähemalt alla 39° C.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles