Hästi toimiva majanduse üks alustaladest on riigi energiajulgeoleku tagamine. Energeetikaettevõtted on saanud julgust kohaliku majanduskliima paranemisest ning on alustanud uute energiaprojektide väljatöötamist ja realiseerimist.
Odavam elektrihind vähendaks võrgutasusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riiklikult tähtis energiajulgeolekut oluliselt suurendav samm on olnud ka majandusministri tänavu allkirjastatud leping uue põlevkivielektrijaama rajamiseks, kus esimene 300 MW plokk valmib 2015. a lõpuks.
Eesti Energia ja CNIM Grupp on alustanud Iru elektrijaama juurde jäätmeenergiaploki ehitamist, mis alustab tööd 2013. aastal. Väljatöötamisel on tippkoormuse katmise projekt pump-hüdroakumulatsioonijaama abil.
Eeltoodust näeme, et Eesti majandusele strateegiliselt tähtsa energiajulgeoleku kindlustamisele on pööratud suurt tähelepanu ja jõutud tegudeni. Seega võib elektritarbija varustuskindluse poolest julgemalt tulevikku vaadata, sest Eesti energiajulgeolekut tagavad nii praegu kui tulevikus kodumaisest põlevkivielektrijaamast toodetav elekter ja põlevkiviõli.
Akadeemik Mihkel Veiderma sõnul on Eesti suuri saavutusi põlevkivienergeetika teaduslikul viljelemisel ja kauaaegseid põlevkivienergeetikaalaseid kogemusi tunnustanud ka Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjon. Komisjon on leidnud, et põlevkivil on suur tähtsus tuleviku energiaressursina, ning soovitanud põlevkivi omavatel riikidel uurida ja arvestada põlevkivienergeetika kasutuselevõttu Eesti kogemuse alusel. Oluline on seejuures teadmine, et põlevkivi ratsionaalsel põletamisel eraldub CO2 oluliselt vähem kui kivisöe puhul.
Elektrienergia tootmise ja tarbimise struktuur ja dünaamika on selgelt üks majanduse indikaatoreid. Elektrienergia tarbimine majanduse kasvades paratamatult suureneb, seisaku ajal aga väheneb. Paraku on just elektrienergia hind ning kättesaadavus need, mis määravad ära ka majanduskasvu tempo, jätkusuutlikkuse ning riigi konkurentsivõime.
Aasta-aastalt suurenenud võrguteenuste hinda on tõstnud kõige enam müügilanguse mõju komponent. Selle komponendi mõju olulisus seisneb eelkõige selles, et kasutades juba ehitatud elektrivõrku väiksema hulga elektrienergia transpordiks, tuleb võrgu ülalpidamise kulud jagada müüdud väiksema arvu kWh-de vahel. Elektri tarbimise vähenemise korral ei saa tähelepanuta jätta ka alakoormatud trafokadude suurenemist.
Võrguteenuse hind sisaldab elektri transpordikulusid elektrijaamast tarbimiskohani (nt koduni), sh alajaamade ja elektriliinide kasutamise ja korrashoiu kulusid, millele on lisatud mõõtesüsteemiga seotud kulud. Need on kulud, mida tuleb elektrivõrkudes teha ka siis, kui elektrit ei tarbita.
Kuidas siis tekivad kõrged võrgutasud, mis kergitavad elektri hinda? Kui elektri hind käib tarbijale üle jõu, siis elektritarbimine väheneb ja võrguteenustasu seega tõuseb. Nokk kinni, saba lahti.
Paradoksaalne on seejuures, et Eesti Energia finantsdirektori Margus Kaasiku poolt energiat vähem kasutama suunatud üleskutse pime järgimine viiks hoopis õige pea elektrienergia hinna uutele tõusudele.
Praegune elektrivõrkude efektiivne koormamine võiks olla hoopis üks võti, mis aitaks kaasa võrguteenuse hinna vähenemisele ja seeläbi ka elektrienergia hinna vähenemisele. Laialt levitatav mõtlematu säästukampaania ei vähenda võrguteenuse hinda ega rahulda tarbijat.
Võrguteenuse hinna vähenemiseks peaks elektrimüüja otsima võimalusi elektrivõrgu suuremaks koormamiseks ehk elektrienergia müügi suurendamiseks. Et seda saavutada, tuleb leida võimalus elektrihinda alandada, mis suurendab tarbimist. Kasu oleks mõlemapoolne, nii tarbijale kui Eesti Energiale.