Tänavu toimub juba 15. korda külastusmäng “Unustatud mõisad”. Mängu käivitas 2003. aastal Eesti mõisakoolide ühendus, et tutvustada mõisaid kui Eesti kõige erilisemaid koolimaju.
Sel nädalavahetusel mängivad mõisad topeltmängu
16. juuli 2018, 16:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15 aastaga on mõisakoolides paljugi muutunud, juba ammu ei saa rääkida mõisakoolidest kui “unustatud mõisatest”. Enam ei suleta mõisakooli selleks, et ehitada kõrvale uus moodne hoone, ja mõisakooli kui valla ühe põhiväärtuse säilitamise tingimus oli teema mitmel pool, kus valdu ühendati. Kultuuriministeeriumi ja muinsuskaitseameti eestvedamisel tehti aastatel 2003–2016 nii riikliku kui ka Euroopa majanduspiirkonna mõisakoolide programmide abil ning omavalitsuste kaasabil korda suur osa Eesti 69 praegusest mõisakoolist.
Koolil kui kogukonna südamel ja haridusasutusel on olnud oluline roll mõisapärandi väärtustamisel. Aastatega on süvenenud koostöö nii siinsete eramõisate kui ka naaberriikidega, Eestile sarnane mõisakoolide võrgustik on olemas vaid Lätis.
Just koostööst Läti koolimõisatega kasvas välja idee laiendada "Unustatud mõisate" külastusmäng kolme Balti riiki hõlmavaks mänguks.
21. ja 22. juulil ning 4. ja 18. augustil keskendubki külastusmäng "Avasta Baltimaade mõisad" Eesti mõisakoolidele, korraga on avatud 27 mõisa mängu traditsioonilise programmiga – giidiga ekskursioon toimub igal täistunnil. Paljudes koolides teevad ekskursioone kohalikud õpilased, maitsta saab kohalike magusameistrite küpsetisi. Kümnendat korda löövad "Unustatud mõisate" programmis kaasa ka Eesti kammermuusikud oma kontsertidega.
Neil päevil saavad mõisasõbrad koguda templeid topelt – nii "Unustatud mõisate" kui ka mängu "Avasta Baltimaade mõisad" külastajakaartidele.