Vägev muinasmõõk on ilmselt eesti sepa kätetöö

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinasmõõk.
Muinasmõõk. Foto: Mihkel Maripuu

 Eesti arheoloogiat raputav mahamüüdud muinasmõõk, mis on Käsmu meremuuseumi valduses, on tõenäoliselt valminud 11. sajandi eesti sepa käe all. Muinsuskaitseamet on leiukoha viimaks välja selgitanud ning võtab selle kaitse alla.

"Tegu on ühe paremini säilinud muinasaegse mõõgaga Eestis üldse," iseloomustab Eesti Ajaloomuuseumi teadur Mati Mandel ajalehele

Postimees

muinasmõõka, mis pärast pikki eksirännakuid on praeguseks jõudnud eraõigusliku Käsmu meremuuseumi pidaja Aarne Vaigu valdusse.

"Kahjuks ei tea me enam (ega saa iialgi teada) midagi sellest matusest tervikuna: mis esemed selles kompleksis veel olid, kus asusid luukillud (ka põlenud luud on tänapäeval määratavad). Ka seda, mida kujutas see kalmistu endast üldse." Nii kirjutas Mandel Postimehe internetikommentaariumisse, kui oli möödunud nädala reedel saanud mõõka Vaigu käest põgusalt näha.

Mandli sõnul on tegu väga uhke relvaga: säilinud on kõik detailid, nii käepideme roots, nupp, kaitseraud kui ka torujas käepide rootsu ümer. Ehkki käepidet katnud hõbe on sulanud, on endiselt näha nupul ja kaitseraual olev ornament.

Kui varem arvas Mandel, et seesugused sepised valmistati Soomes või Rootsis ning toodi Eesti aladele muinasajal sisse «importkaubana», siis nüüd usub teadlane, et mõõk on sündinud eesti sepa käe all.

Mandel on kuulnud räägitavat, et mõõk leiti ühelt Ida-Virumaa põllult kündmise käigus. Leidja müüs relva antikvaarile ning nii rändas mõõk viimaks Vaigu kätte.

Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut ütles, et leiukoht on tänaseks teada ja see võetakse kaitse alla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles