Reena Rohtvee-Curphey: “Tegelege sellega, mille vastu on kirg ja armastus”

Kunstnik Reena Rohtvee-Curphey tutvustab viltimistehnikas valminud sallide ja prosside loomislugu. Foto: Arvet Mägi

Porkuni lähistel asuva Oruveski lambakasvatustalu perenaine Reena Rohtvee-Curphey on edukalt sidunud nii taluperenaise- kui ka kunstnikuameti ja tema looming on Eesti väliskülaliste kaudu jõudnud üle maailma.

Kuidas kulgesid teie kunstiõpingud ja milline on olnud senine loominguline tee?

Minu huvi kunsti vastu sai alguse juba varases nooruses ja kooli ajal osalesin paljudes erinevates kunsti- ja käsitööringides. Meil olid suurepärased õpetajad, kes innustasid noori vabale loomingule. Gümnaasiumi lõpetades tundus ainuõige valik minna õppima Tartu kõrgemasse kunstikooli tekstiilikunsti erialale, mille ma 2004. aastal lõpetasin.

Kunstikool andis tugeva tehnilise baasi erinevate tekstiilitehnikate vallas ning klassikaline kunstiõpe (maal, joonistamine, skulptuur) täiendas seda. Seal õppides oli mul võimalus tudeerida üks semester Helsingis Evteki kunsti- ja disainiinstituudis, kus puutusin ka tegelikult esimest korda kokku viltimisega ühe jaapanlannast vildimeistri käe all. Lisaks viltimisele läbisime ka mahuka masinal kudumise kursuse ning nendest tehnikatest on saanud mu praegune põhiline mängumaa.

Olete kunstnik, kes viljeleb mitmeid žanreid, kuid oluline materjal teie loomingus on lambavill. Kunstnikuna on teie suurim kirg viltimine. Viltimistehnika võimalused ja loominguline võlu?

Viltimise juures paelub mind kõige rohkem selle tehnika mitmepalgelisus – vilditud ese võib ühelt poolt olla paks vilditud kübar kui ka lendlevalt õhuline siidsall. Vilt on kergesti formeeruv materjal ja seetõttu ka suurepärane materjal kolmemõõtmeliste esemete valmistamiseks (mütsid, kotid jne). Tundes vildi erinevaid omadusi pakub see tehnika lõputuid väljakutseid ja lahendusi.

Mind on alati paelunud erinevad tekstuurid ja pinnad ning viltimine on üks põnevamaid tehnikaid nende saavutamiseks. Erinevad materjalid – villad, kiud – käituvad tihti viltimise protsessis isemoodi ja seetõttu on sageli vaja ka natuke eksperimenteerida, mis muudab selle tehnika veelgi põnevamaks. Tehnika ja materjal on tihti sama, iga kunstnik väljendab seda omanäoliselt.

Tunnistate, et teie suurimaks inspiratsiooniallikaks on loodus. Kuidas kajastuvad loodusmotiivid teie loomingus?

Iga looming koosneb piltlikult öeldes kahest osast – nähtavast ja käega katsutavast valmis tööst ja kõigest nähtamatust ja seletamatust, mis selle taga on. Mind on alati paelunud erinevad looduses leiduvad tekstuurid ja pinnad, samuti täiuslikud värvikooslused, mis meid iga päev ümbritsevad, kuid mida tihti ei märkagi. Minu eesmärgiks ei ole mitte looduses leiduva jäljendamine, vaid needsamad tekstuurid inspireerivad mind ja loodus aitab mul ennast väljendada.

Põhiliselt leiavad erinevad tekstuurid endile reaalse kuju sallide ja aksessuaaride näol. Oma diplomitööd tehes kasvas see salliteema kuidagi välja ja on siiamaani püsinud.

Milliseid tehnikaid ja materjale lisaks viltimistehnikale ja villale kasutate veel oma loomingus?

Viltimise kõrval olen ka spetsialiseerunud masinal kudumisele, materjaliks kasutan erinevate kooslustega lõngasid. Viltimises on mu suureks lemmikuks veel nunoviltimine, mis tähendab kangale viltimist ja selles töötavad kõik looduslikud kiud nagu siid, puuvill imehästi.

Tartus õppides läbisime nii kangastelgedel kudumise, siidimaali, siiditrüki, gobelääni tehnikad, kuid aastate jooksul on need kaks pinnale jäänud ja kõige omasemaks saanud.

Erinevad ideed nõuavad erinevaid tehnikaid, tihti tuleb näiteks ise materjale sobivatesse toonidesse värvida.

Olete jaganud oma kunstnikuoskusi kursustel ja õpitubades. Teie õpetajakreedo?

Elus tuleb tegeleda sellega, mille vastu on suur kirg ja armastus. Ma arvan, et olen õnnelik inimene, et teen tööd, mida armastan ja milleta oma elu ette ei kujuta. Õpetajana teeb mind veelgi õnnelikumaks see, kui suudan teisi inspireerida ja aitan neil avastada andeid ja loovust, mis igas inimeses peidus on.

Peate britist abikaasa Matthew Curpheyga Porkuni lähedal Järvajõe külas Oruveski talu, kus põhirõhk on lambakasvatusel. Kuidas ühildate taluperenaise ja kunstniku rollid?

Igapäevaselt tegeleb lambakasvatusega mu abikaasa Matthew. Õnneks on nii farmis kui minu alal palju hooajalisi töid ja aega ette planeerides annab neid päris edukalt ühildada.

Kas kunstnikutöös kasutate oma talu villa ja mida arvestate tooraine valikul?

Tooraine valik sõltub vilditavast esemest. Mõningal määral kasutan ka oma lammaste villa.

Hetkel on meie lambakasvatustalu põhirõhk siiski lihalammaste kasvatamisel. Meil on karjas erinevaid tõuge ning mõnegi vill on sobilik ka viltimiseks. Kuna eestimaise lambavilla kiud on natuke karedam ja tugevam, siis eriti hästi sobib see kottide, mütside, susside jne viltimiseks. Nunotehnikas vilditud õhuliste sallide viltimiseks kasutan aga meriinovilla, mis tuuakse sisse Inglismaalt.

Üks tulevikuplaane ongi kasvatada ka spetsiaalseid villatõugu lambaid, mis sobiksid paremini minu töö vajadustega. Hetkel tegelengi erinevate tõugude uurimisega, mida oleks võimalik ja mõttekas karja juurde tuua.

Matthew on pärit Inglismaa ja Iirimaa vahel asuvalt Mani saarelt. Kas pere multikultuursus mõjutab ka teie loomingut?

Kindlasti mõjutab. Ma arvan, et kõiki loomeinimesi mõjutab ümbritsev keskkond tahtmatult ja kas või alateadlikult. Kindlasti on mu töid mõjutanud need kolm aastat, mil ma Inglismaal elasin. Teistsugune kultuuriruum ja keskkond muudab ka iseennast paratamatult. Mani saare võrratu loodus jättis aga nii sügava mulje, et seal tehtud  struktuurifotodel oli päris suur osa mu kunstikooli diplomitööl.

Milliseid oma valmistatud esemeid meeldib kinkida lähedastele ja kallitele inimestele?

Olenevalt sündmusest olen kinkinud kõiki omavalmistatud esemeid – salle, prosse, vilditud seepe, vilditud jõuluehteid, beebitekke, beebipapusid, isevalmistatud seepe jne. Mul on hea meel, et inimesed väärtustavad üha rohkem omanäolisi kingitusi ja tihti otsitaksegi just midagi erinevat ja laiast massist väljapaistvat.

Tulevikuplaanid kunstniku ja pereemana?

Plaane, mõtteid ja teostamata ideid on palju. Iga kunstnik areneb vaid läbi oma loomingu ja usun, et mind on ootamas veel palju erialaseid väljakutseid.

Elulugu

• Sündinud: 29.10.1981.
• Haridus: 1988-2000 Türi majandusgümnaasium.
• 2000-2004 Tartu kõrgem kunstikool tekstiilikunsti eriala.
• 2008-2009 Olustvere teenindus- ja maamajanduskool – põllumajandustootja III kutsekvalifikatsioon lambakasvatuses.
• 2004-2007 elas ja töötas Suurbritannias Norfolki maakonnas Norwichis.
• Alates 2007. aastast vabakutseline tekstiilikunstnik.