/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
/nginx/o/2008/12/19/107678t1h1e22.jpg)
Ahhaa, see ongi AHHAA, tõdesime pojaga Tartus, kui näpujälg tagas sisse-väljakäimise õiguse teaduskeskusse terveks päevaks.
Repliik: Tibupojast ja nanotehnoloogiast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ahhaalased teavad, mida teevad, vähem kui päevaga hakkama ei saa. Robotloomaaiast alustasime ahhaalist liikumist, mis tähendas kella unustavat tasast haaratud kulgemist. Oli asju, mis tehti veest ja siniseks, ja teisi, mis puust ja punaseks, pilt udukardinal uduseks.
Munad ja äsja koorunud tibud olid päris mis päris. Neil käisime jalgrattaga köiel sõitmise, Münchhauseni mängimise, börsiloogika uurimise ja muude avastuste vahel aeg-ajalt pilku peale viskamas. Päev oli õhtus, enne kui aru saime.
Täna alustab AHHAA loengusarja “Mõtlevale inimesele” nanotehnoloogia teemaõhtuga. Paraku ei jõua kõik huvilised Taaralinna seda kuulama. Ahhaa, aga äkki oleks võimalik teemaõhtud veebi pista? Peab küsima. Ja uuesti AHHAAd külastama – tibu koorumine jäi ju nägemata.